Mida salajast võis Estonia 1994. aastal Rootsi vedada?

 (331)
Mida salajast võis Estonia 1994. aastal Rootsi vedada?
----

Asjatundjate arvates ei saanud midagi ülisalajast nii lihtsate operatsioonidega vedada.
Miks hakkas üks Rootsis pensionil olev tolliametnik 2004. aastal äkki rääkimata kahest imelikuna tundunud autost, mis sõitsid kümne aasta eest septembris Stockholmi sadamas maha parvlaevalt Estonia?

Kas tõesti oli Eestis või Venemaal strateegiliselt olulisi masinaid-vidinaid, mida lääs veel kätte polnud saanud, kui selleks väikegi huvi olnuks? Ja kui oligi midagi, siis kas Eestis on kellelgi põhjust muretseda, et ta aitas siit midagi Rootsi toimetada?

Eesti Päevaleht vestles paljude inimestega, kellel 1994. aastal toimunu kohta võiks olla oma teadmine või arvamus. Kõik kehitasid peamiselt õlgu. “See oli aeg, mil juhtus igasuguseid imesid, aga selle asja kohta mul andmed puuduvad,” ütles toonane kaitseminister Enn Tupp. “Ei usu, et siin võis veel olla midagi niisugust, mis muid riike huvitas. Ehk vaid allveelaevadega seoses, sest Paldiskis oli õppekeskus alles, aga oletada võib mida tahes.”

Huvi võis pakkuda raadioluure

Rootsi esindajate-spetsialistide-nõuandjatena käis Eesti vahet toona palju inimesi ja väga aktiivselt olid nad lääne esindajatena tegevad ka Vene vägede Eestist väljaviimisel.

Teisisõnu oli neil hea võimalus näha ja ka kätte saada, mis neid huvitas.

“Arvestades, et Rootsi on olnud NATO-ga mitteühinenud riik, on nad pidanud oma riigikaitset väga tähelepanelikult arendama,” lausus Tupp.

Rootsile pakkusid ilmselt huvi raadioluurega seotud asjad ning neile võisid olla olulised ka riistad, millega venelased olid neid siinpool Läänemerd jälginud. Kas või selleks, et vaadata, kuidas ja mida venelased olid jälginud. Huvi võisid rootslastele pakkuda ka radariseadmed, kuid 1994. aastaks polnud neid siin juba mõnda aega enam olnud.

Tõenäoliselt polnud Eestis ega ka Venemaal alles midagi niisugust, mille pärast korraldada suurt eriteenistuste operatsiooni ja ekstrareise.

Toona kaitseministeeriumi ametnikuna töötanud Marek Strandbergi sõnul oli Venemaal üldse üksikuid unikaalseid teadlasi ja tehnoloogiaid, kellele ja millele läänes polnud võrdväärset ja analoogset. “1990. aastate esimene pool oli Venemaal väga jõuline tehnoloogia väljaveo aeg, aga 1994. aastal võis see juhtum olla vaid tehnoloogiate läände viimise järellaine,” lausus ta. “Ei saa välistada, et see lugu oli hoopis ebaõnnestunud tegevus ning sellest tuleneva kellegivahelise tüli lõppemine niisugusel kriitilisel moel alles nüüd.”

Ärivaistuga teadlane

Strandberg meenutas üht vähest tõesti suurejoonelist lugu Venemaal ammu välja mõeldud ning Nõukogude Liidu lagunemiseni läänele kättesaamatu tehnika-imega. Nimelt juba 1960. aastatel leiutati kosmoseprogrammi raames eriline raketimootor, mille kõik eksemplarid pidanuks olema hävitatud, kuid nutikas teadlane oli mõne neist nii-öelda mustadeks päevadeks kõrvale pannud. Esimesel võimalusel otsis ta selle välja, müüs ameeriklastele ning valmistab siiamaani Venemaal ameeriklastele selle analooge. “Aga niisugused asjad olid üksikud unikaalsed tehnoloogilised nähtused,” lisas Strandberg.

Kuid mingit salajast elektroonikat Rootsi tolliametniku Lennart Henrikssoni väitel 1994. aasta 14. ja 20. septembril Estonialt väikeauto ja kaubikuga maha sõidutati. Ka üks Eesti tolli-struktuure tundev inimene kinnitas Eesti Päevalehele, et Eestist sõitis laevaga Rootsi nn kontrollialuseid veoseid, mida toll lasi kontrollimata läbi.

Spetsid pole nii kohmakad

Kui tegu olnuks millegi väga salajasega, poleks salateenistused väidetavalt küll nii nadi operatsiooni korraldanud, et üks juhuslik tollitöötaja saanuks sellele auto pagasiruumi avades lihtsal moel pilku heita.

Muidugi ei maksa Eestis tollal elanud ja ehk siiani elavate sõjatehaste ja uurimisasutustega seotud inimeste teadmisi alahinnata ning võimalik, et kosmoseuurijaga sarnaselt pani nii mõnigi vaikselt midagi kõrvale, et see hea raha eest maha müüa. Kas just Rootsi või mõne teise riigi sõjaväele või luurele, aga kasumiahnetest vahendajatest tollal ju puudust polnud. Ei siin- ega sealpool Läänemerd.

Loe veel

Kas venelastelt kättesaadud seadmete vedu üle Läänemere oli kõrgetel Eesti riigiametnikel teada? Mõni väidab, et sellistest asjadest teati väga kõrgel valitsuse või vähemalt ministrite tasemel, mõni usub, et piisas ka nn madalamatest kontaktidest ning riigijuhtidega vaikimisi kokkulepetest. Rootslased, kes Eestis tiirutasid, tundsid juba isiklikultki paljusid ning võisid salajasemad veod vaikselt peaaegu ise ära korraldada.

Tollase siseministri Heiki Arikese sõnul ei arutatud toonases valitsuses Vene sõjaelektroonika või millegi sellise vedu Rootsi ega informeeritud teda kui siseministrit võimalikest niisugustest veostest. Temagi suudaks vaid spekuleerida, aga mitte faktidele tuginedes võimalikust toimunust kõnelda.

Rootsis väitis möödunud nädalal üks kõrge tolliametnik, et sealse sõjaväe ja tolli vahel oli lausa leping erakordsete veoste kontrollimata tollist läbilaskmiseks. Eestis paneb selline väide mõnegi imestama. Fakt, et asjasse olevat segatud Rootsi eriti salajased eriteenistused, sunnib kahtlema ka tollimeeste jutustatud loo tõsiduses. Ikka sellepärast, et väga salajastesse eriteenistuse operatsioonidesse ei kaasata kirjalike lepingutega eri ametkondi. Et kas või juhuslik tolliametnik Lennart Henriksson ei näeks midagi tema silmadele mittemõeldut.

“Sellest loost ei ammuta küll midagi niisugust, mis seostuks Estonia hukuga, kuid sellised lood on ajalugu ja märk toonasest ajast, mida tasub uurida ning kirja panna,” ütles ekskaitseminister Tupp.

Rootslased tõstsid loo taas üles

•• Nädal tagasi läks Rootsis tele-eetrisse saade kümne aasta tagusest Vene sõjaväeelektroonika salajasest veost Rootsi, mille ootamatult avalikustas nüüd pensionil olev tolliametnik Lennart Henriksson.

•• Kolmveerand tundi kestnud saates meenutati põhjalikult ka Estonia hukku ning taustana Vene sõjaväe väljaviimist Eestist. Peale rootslaste rääkisid saates Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ning toonane kaitseväe juhataja Aleksander Einseln.

•• Atonenilt küsiti kohe saate alguses, kas Estonia hukku oleks vaja uuesti uurida, mille peale ta kinnitas, et asi on uurimisega lõppenud. Einseln ei teadnud või ei rääkinud midagi konkreetset Vene sõjatehnika veost parvlaeval Estonia, kuid pidas sellist vedu – Eesti toonast aega ja olusid arvestades, mil kõike võis osta ja müüa –, igati tõenäoliseks.

•• Rootslane Henriksson on alles hoidnud dokumendid, mis näitavad, et 14. ja 20. septembril 1994 tuli Stockholmis laevalt maha auto, mida tolliametnik kontrollida ei tohtinud. Henriksson siiski kiikas autode pagasiruumi ning nägi mõne kasti sisu.

•• Ta väitis, et tegu oli sõjaväeelektroonikaga.

•• “Tahan rääkida oma südame puhtaks,” ütles Henriksson põh-jenduseks, miks ta nüüd, kümme aastat hiljem kõnelema hakkas. Eesti Päevalehele ta nädalapäevad hiljem midagi lisada ei soovinud. “Mul pole midagi öelda, olen juba kõik ära öelnud, mida tean.”

•• Päev hiljem tunnistas kõrge tolliametnik Rootsi raadiole, et Rootsi sõjaväe ja tolli vahel oli leping eriliste veoste tollist läbi toimetamiseks.

•• Ühtegi fakti Henrikssoni räägitu ning Estonia huku seostamiseks pole ei saatest ega hiljem Rootsis ilmnenud. A.A.

Rootsi ootab uurijailt vastust

•• Rootsi valitsus algatas 3. detsembril uurimise sõjaväetehnika võimalikust veost 1994. aasta septembris, uurimise tulemused peavad selguma 21. jaanuariks.

•• Valitsuse pressisekretäri Stefan Engströmi sõnul ei kavatse valitsus praegu Estonia huku uurimise taasalustamiseks initsiatiivi üles näidata. “Huku põhjust on kirjeldatud ametlikus uurimiskomisjoni raportis, pole olnud ka mingeid konsultatsioone Eesti ega Soomega, et uut uurimist alustada,” ütles ta.

•• Mitmed inimesed Rootsis ja Eestis on pärast sõjaväetehnika veo avalikustamist nõudnud uue uurimise algatamist mõne sõltumatu riigi juhtimisel. Engströmi sõnul võib Rootsi alustada uurimist, et Estonia uppumise põhjused taas üle vaadata, tõhustamaks laevade merekõlblikkust.

•• Ka Eesti valitsus ei näe põhjust uut uurimist algatada. Endine kaitseminister Enn Tupp ning mitmed teisedki soovitasid ära oodata rootslaste uurimise tulemused, et selguks, kas ja mida 1994. aasta septembris Estonial ikkagi veeti. A.A.

Johanson: Kahtlased veosed oleks seisma pannud

Endise laevafirma Estline kunagine direktor Johannes Johanson ei teadnud Rootsi tolliametniku nähtud väidetavatest salaveostest midagi.

•• Kahtlustan, et teie teate neist asjust rohkem kui enamik teisi?

See on heas mõttes vale kahtlus. Meie jaoks oli autodes olev kaup teadmata. Kui tollist läks läbi, siis võis seal sees olla isegi aatomipomm – meie lasti sisu üle ei kontrollinud. Kui tollipitsatid olid peal, tuli see kõik laeva. Meie ei saanud omalt poolt midagi teisiti otsustada, kui toll ja piirivalve olid kontrollinud ning laevale lubanud.

•• Kas teie jaoks ei jäänud vähemalt märget, kelle kaubaga oli tegu?

See oli tollipaberites. Meil eraldi kaubakontrolli ei toimunud.

•• Kas te vähemalt kuulsite, et liigub ka kaupa, mida toll ei kontrolli?

Kuskil võis liikuda, aga minuni vähemalt infot ei jõudnud ja ausalt öeldes ma isegi ei kuulnud selliseid sosinaid ega kahinaid.

•• Estline’i direktorile ei tulnud siis keegi ütlema, et veame ka mõningaid ekstrakaupu?

Et võta rahulikult, viime ära ja kogu lugu? Ei, niisugust asja polnud. Siis oleks see asi läinud teistmoodi.

•• Mis mõttes oleks läinud teistmoodi?

Oleks loomulikult sellise asja kinni pannud.

•• Estline’il oleks olnud täiesti võimatu taluda, et niisuguseid asju veetakse?

Loomulikult. Aga oleneb ka, mis see oli. Ega Vene sõjasaladus polnud meie jaoks sõjasaladus, kui see oli deklareeritud. Selline elektroonika võinuks läbi minna. Meie jaoks oli peamine kaal ja kubatuur ja kui palju maksab veose tonn. Kui laevale ja reisijaile polnud ohtu, siis meie põhimõtteliselt sellega ei tegelnud.

•• Kas viimast infot kuulates on tekkinud tunne, et võis olla kaupa, mis oleks olnud laevale ja reisijaile ohtlik?

Kui oli elektroonika, siis see pole lõhkeaine. Õige alguses saime endale radioaktiivsete ainete kontrollimise aparaadi ja ükski masin ei läinud ilma selle kontrollita läbi. See oli hästi kallis aparaat, kuid firma tegi selle kulutuse. Pommiähvardusi polnud meil tollal kordagi, aga olime valmis ka selleks, et kui tundmatu laadung läheb laeva, oleks seda kontrollinud.

•• Kui ikkagi oleksite teadnud, mida oleksite siis teinud?

Oleks seisma pannud. Teised võimuorganid oleksid tegelenud ning asjad liikunuks oma rada, sahkermahker poleks läbi läinud.

•• Kui palju võisid teie Rootsi-poolsed partnerid neist veostest teada?

Kui sellega tegeles Rootsi salaluure, siis ei saanudki keegi teada. Mina salaluuret ei alahindaks. Aga juttu polnud neil teemadel Rootsis küll kellegagi.

•• See on Rootsis nüüd kõrgel tasemel üles tunnistatud.

Ehk tahab keegi hoopis natuke show’d teha? Aga arvan siiski, et see asi polnud võimatu.

•• Üks tollistruktuure tundev Eesti inimene ütles, et ühte juhtumit teab ta kindlasti. Tollis pidi see vedu ka Eesti

poolel teada olema?

See asi pidi olema korraldatud ja sel päeval tollis töötanud inimesed pidid teadma. Tollimehed olid niisugusele infole kindlasti kõige lähemal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare