„Kindlasti polnud Bushi valitsemine vigadeta, kuid eks ajalugu annab möödunud kaheksale aastale parema hinnangu. Bushi tegevust analüüsides ei tohiks kindlasti unustada samaaegselt toimunud protsesse Venemaal, Hiinas, Euroopa Liidus ning Lähis-Idas. Loomulikult Bushi enda isiklik kuvand on osa tema presidendipärandist,“ kirjutas Mihkelson oma ajaveebis.

„Kui nüüd korraks mõelda väga kitsalt - vaid Eesti huvidest lähtuvalt, siis võib Bushi ajastut nii kahepoolsetes suhetes kui ka rahvusvahelises kontekstis pidada väga tulemuslikuks,“ jätkas ta.

Mihkelsoni hinnangul on pikema mõtlemiseta võimalik välja tuua vähemalt neli olulist sündmust, mis kõik on väga tähenduslikud Eesti julgeolekule ning rahvusvahelisele positsioonile.

„Esiteks sai Eestist Bushi presidendiks oleku ajal NATO liikmesriik, mille tähendust meie julgeolekule on väga raske üle hinnata,“ lisas ta.

„Teiseks saavutas Eesti Bushi administratsiooni ajal viisavabaduse USAga, mis on tänaseks edukalt toiminud juba kaks kuud. Kolmandaks on Bush esimene USA president, kes oma ametisoleku ajal on külastanud Eestit,“ kirjutas Mihkelson.

„Ja neljandaks tahaks meenutada Bushi ajaloolist kõnet Riias, mille ta pidas 2005. aasta mais. Selles puudutas ta mitmeid teemasid USA -Balti koostööst, rääkides nii Jalta tragöödiast ja Roosevelti vigadest kui ka vajadusest võita tulevik enda poole,“ jätkas ta.