Mihkelson: eestlastel pole veel ühtegi väljapaistvat rahvusvahelist ametikohta
Nädalavahetusel selgus, et NATO tulevaseks peasekretäriks saab taanlane Anders Fogh Rasmussen.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis Päevaleht Online’ile, et ka Eestis oleks sellele ametikohale konkreetne inimene olemas, kuid nimedest ta rääkida ei tahtnud.
„Kindlasti Eesti nii kehv riik ei ole, et meil sellistele kohtadele häid kandidaate ei leiduks,“ nentis ta.
„Ei pea kartma seda mõtet, et me oleme liiga väiksed ning asume sellises piirkonnas. See ei ole takistus,“ leidis Mihkelson.
„Meil on Euroopa Liidu ametnike ringides päris kõrgeid positsioone. Osad on antud positsioonid, osad tubliduse järgi saadud,“ rääkis Mihkelson.
„Ühtegi sellist mõõtu andvat rahvusvaheliselt tõepoolest väljapaistvat positsiooni eestlastel veel ei ole,“ nentis ta.
Mihkelsoni sõnul tuleks mõelda, et eestlane võiks olla mõnes olulises rahvusvahelises organisatsioonis juhtival kohal.
Ta nentis, et seda on hästi keeruline saavutada. „Tunduvalt keerulisem kui väikeriik Taanil suunata Anders Fogh Rasmussen NATO peasekretäri kohale,“ jätkas ta.
Mihkelsoni sõnul on selle põhjus on osaliselt see, et Eesti on olnud taasiseseisvunud vähem kui 18 aastat.
„Sellise positsiooni saavutamine eeldab esiteks ühe või teise persooni olemasolu ning teiseks seda, et tema ümber tekiks tugivõrgustik, kes kindlustaks, et ta selle koha saab,“ jätkas ta.
„Iga selline koht ei eelda pelgalt tahtmist, vaid ka väga tõsist tööd,“ ütles Mihkelson.
