Mihkelson: oleksin Obama asemel ettevaatlik Venemaale midagi lubades
„USA-le on Iraani tuumaprobleem üks tõsisemaid küsimusi, selles oleks tõesti vaja mõistuspärast koostööd Venemaaga. Ka eelmine USA valitsus on öelnud, et rajatav raketikaitsesüsteem on suunatud Iraani kaugmaarakettide vastu,” ütles Eesti Päevaleht Online'ile riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson. „Kui Venemaa kaasamine annaks tulemuse, et Iraan loobuks plaanist tuumalõhkepäid ja kaugmaarakette arendada, oleks hästi.”
USA võib taganeda Poolasse ja Tšehhi kavandatud raketikaitsesüsteemi plaanist, kui Venemaa aitab ära hoida Iraani tuumarelvastumise, on Barack Obama pakkunud New York Timesi andmetel salajases kirjas Dmitri Medvedevile. Obama avalikkuse eest varjatud pakkumise toimetasid ajalehe teatel Venemaa presidendile käsipostiga Moskvasse USA valitsuse tippametnikud.
Ukraina ja Gruusia pääs NATOsse kui võimalik vahetuskaup
Siiski manitses Mihkelson ettevaatusele. „Oleksin väga ettevaatlik Obama asemel ennatlikke lubadusi andmast,” ütles Mihkelson, viidates, et Venemaa kasutas ära NATO lõhenemist, kui allianss jättis mullu Gruusiale andmata liikmesuse tegevusplaani (MAP, membership action plan), mis oleks paika pannud täpsema plaani, millal ja kuidas Gruusias võib saada NATO liige.
Mihkelsoni sõnul on lisaks Kesk- ja Ida-Euroopa raketikilbile analüütikud välja toonud, et välispoliitiliseks vahetuskaubaks võib kujuneda ka Gruusia ja Ukraina NATO pürgimuste tasalülitamine.
„Lootus kaasata Venemaad sellisel viisil võib olla väga ajutiste tagajärgedega. Venemaa poolt pole olnud väga tõsist soovi Iraanilesurvet avaldada. Kui võtta puhtalt strateegilises plaanis, siis on Venemaa huvides hoida ebamäärast olukorda Afganistanis, et vältida Kesk-Aasia energiakandjate transiidi liikumist lõuna poole,” kommenteeris Mihkelson, lisades, et hõõrumised USA ja Iraani vahel on selles mõttes olnud Venemaa huvides.
Teiselt poolt on Ameerika Ühendriigid kindlalt välja öelnud, et riik mõjusfääride poliitikat ei aktsepteeri – seda kinnitas USA välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia büroo juht Daniel Fried, kommenteerides ettevalmistusi USA välisministri Hillary Clintoni kohtumiseks oma Vene kolleegi Sergei Lavroviga, mis peaks aset leidma sel reedel Genfis.
Raketikilp näitaks USA sümboolset kohaolekut
„Eesti huvidest lähtuvalt – mida vähem pingeid seoses Iraani tuumaprogrammiga, seda parem,” võttis Mihkelson kokku. „Teisest küljest on Ida-Euroopar raketikilbi osistel teataval määral sümboolne tähendus: Venemaa ei ole survestanud neid mitte ainult seepärast, et on oht Venemaale, vaid ka vastuseisu tõttu USA nähtavale kohalolekule nendes riikides.”
Mihkelsoni sõnul on oht, et Obama võib korrata suhetes Venemaaga eelmise USA presidendi George W. Bushi saatust, tuletades meelde USA asepresidendi Joe Bideni väljendatud lubadust alustada USA-Vene suhteid otsast. „Võidakse vaadata jälle hinge, nagu Bush tegi, järeldades, et need on tegelased, kellega on võimalik läbi rääkida, kuid nendes lootustes pettuda,” ütles Mihkelson. „Ent sellel administratsioonil, kes on välispoliitikas väga kogenud, ei tohiks olla illusioone.”
