„Demokraatlikud riigid on ÜROs võtnud sisse tõsise kaitsepositsiooni,” kommenteeris Mihkelson Eesti Päevaleht Online'ile. „Nagu on teada, USA oli vastu ja EL ja sinna kandideerivad riigid jäid erapooletuks. Sisuliselt olid selle peaesitajateks koos Venemaaga sellised riigid nagu Kuuba, Venezuela ja Zimbabwe.”

Mihkelson mõistab enda sõnul, miks Euroopa Liit erapooletuks jäi. „Raske on saavutada kõigi riikide ühist seisukohta,” ütles Mihkelson, viidates, et ka Saksamaa kuulub Euroopa Liidu liikmete hulka. „Erapooletu seisukoht oli kõige rohkem, mida võis saavutada. Oleks võinud proovida vastu olla.”

Sisu poolest on resolutsioon Mihkelsoni sõnul selgelt väga Venemaa välispoliitika propagandistlike ideede suunas kallutatud tekst, mis sisaldab ebatäpsusi, sealhulgas viidetes Nürnbergi tribunali otsustele Waffen-SSi ridades võidelnud eestlaste kohta. „See tuleneb Venemaa soovist saada dokument, millele oleks võimalik viidata ennekõike oma ajaloovõitlustes lähiriikidega, eelkõige Eesti, Läti ja Ukrainaga,” selgitas Mihkelson, lisades, et Venemaa on seda ka ise oma propagandakanalite kaudu möönnud.

„Euroopa Liit tegi omapoolsed ettepanekud, mis puudutasid ebatäpsuste väljaviimist,” rääkis Mihkelson. „Venemaa neid ei arvestanud.”

Ent resolutsiooni toel on Mihkelsoni sõnul võimalik osutada teistele probleemidele. „Resolutsioon ei maini ühtegi riiki,” ütles Mihkelson. „Need punktid, mis puudutavad võõraviha või rassiviha, kehtivad ka Venemaa kohta, kus tänavu on tapetud sada inimest võõraviha ajel.”