"Reageerimisjõududesse kuulumine esitab laevale väga kindlad nõuded – nii laeva materiaalne seisund, mehitatus kui meeskonna väljaõpe peavad vastama kindlatele standarditele," ütles mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk.

Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Sakala hindamisprotsessi, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid. Laeva valmisolekule andsid hinnangu lisaks Eesti ekspertidele NATO staabi esindajad Northwoodist Ühendkuningriigist, teatas kaitseväe peastaap.

Juuli lõpus ühineb Sakala NATO alalise miinitõrjeüksusega SNMCG 1, mille koosseisus viib läbi miinitõrjeoperatsioone ja -õppusi. Sakala on valmisolekus 5. jaanuarini 2010.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.

Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. 2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.

Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.