Miks ei saa naistega kaubitsemist tõendada?
•• Mille alusel saab praegu üldse isikuid inimkaubanduse eest vastutusele võtta?
Meil on olemas karistusseadustiku § 133, orjastamine, mis näeb ette kriminaalvastutuse olukorras, kus on tõendatud, et isikut on tema tahte vastaselt sunnitud vägivalla, pettusega või abitus seisundis kellegi kasuks töötama. Seetõttu peab uurimisasutus ja prokuratuur tuvastama just need konkreetsed asjaolud – lisaks kannatanu ütlustele tuleb uurijal koguda ka muid tõendeid, mis annavad informatsiooni toimunud sündmuste tegeliku käigu kohta. Seega kui kahtlustatava ja kannatanu ütlused on teineteisele vasturääkivad, siis tuleb uurijal taastada sündmused parimal võimalikul moel ning pöörata lisaks tähelepanu kuriteole eelnevale ja järgnevale ajaperioodile, kannatanu lähedastele, tema kehavigastustele. Sellest kõigest tulenevalt ongi võimalik jõuda õiglase lõppjärelduseni.
•• Inimkaubandusohvritega tegelevad spetsialistid räägivad, et kui vaadata natuke põhjalikumalt nende naiste olukorda ja seda, kuidas nad sinna üldse sattusid, siis tegelikult see ei olnud nende vaba tahe. Nad on sunnitud ütlema, et see oli nende vaba tahe, just sellepärast, et nende vastu toime pandud kuritegu seisnebki selles, et neilt on tahe ja vabadus ära võetud. Kas te näete, et kui nende endi nõusoleku olemasolu ei oleks üldse kuriteo defineerimisel tingimuseks seatud, siis teil oleks võimalik inimkaubitsejatele rohkem süü-distusi esitada?
N-ö vaba tahte kujunemise selgitamisega tegeletakse iga üksiku inimkaubandusjuhtumi puhul nii välisriikides kui ka Eestis ning naisterahvaid, kes julgevad ausalt ja avameelselt rääkida, on tekkinud juurde. Selleks ongi olemas spetsialiseerunud uurijad ja prokurörid, kes oskavad vastavaid vestlusi läbi viia ja nendes küsimustes asjatundlikku abi ja vestluspartnerit pakkuda. Ka meie seadusloojate ees-märk on pakkuda igati tõhusat kaitset just neile isikutele, kellelt on võetud nende vaba tahte väljendamise vabadus ning kelle tegutsemine on pööratud hoopis kurjategijate kasuks ja seda võimalikult suure kuritegeliku tulu teenimise eesmärgil.
•• Aga kas prokuratuuril on üldse seni õnnestunud tõendada, et naine viidi välismaale ja ta oli sunnitud seal prostitueerima vastu oma tahtmist?
Rahvusvaheliste juhtumite puhul pole viimasel ajal üheselt tuvastamist leidnud isikute enda tahte vastane ja vägivalla või sunni mõjul prostitutsiooniteenuse osutamine. Aga see ei tähenda, et me sellele kriminaal-asjades jätkuvat ja suuremat tähelepanu ei pööraks – rahvusvahelise mastaabiga kuriteod pälvivad kohe riigiprokuratuuri tähelepanu.
•• Kas on suudetud tõendada, et naist ekspluateeriti, kasutades ära tema majanduslikku, sotsiaalset ja psühholoogilist haavatavust?
On esinenud juhtumeid, kus on osavalt naisterahvastega manipuleeritud ning oskuslikult mõjutatud kehvemal sotsiaalsel ja majanduslikul järjel olevaid isikuid. Selliste juhtumite puhul kuulub erilise tähelepanu alla kogutava teabe analüüsimine ning tuleb hinnata, kas tegemist oli kuriteoga või osava veenmisega. Tuleb oskuslikult hinnata olukordi, kus naisterahvad on näiteks piiratud arusaamisvõime või muude asjaolude tõttu abitus seisundis ja nad suunatakse tegutsema nende endi tahte vastaselt, ning sellele reageerida. Sedasorti juhtudel on käsitletud sellist tegevust orjastamisena, sest see kuritegu hõlmab just neid asjaolusid.
•• Meile teada olevates Eesti tüdrukutega seotud inimkaubandusjuhtumites on nende kallal kasutatud ka väga julma vägivalda, neid on vägistatud ja välismaal orjatööle sunnitud. Kuigi riikide seadused on osaliselt erinevad, on vägivald, vägistamine ja orjatööle sundimine minu teada ju kõigis Euroopa riikides kuriteod. Miks ei saaks rahvusvahelisi asju ajades võtta sellest kinni?
Kui Eesti kodaniku puhul on välisriigis ilmnenud veel muud tema vastu toime pandud kuriteod, siis on võimalik ka nende kuritegude eest isikuid kriminaalvastutusele võtta ja teha välisriikidega õigusabialast koostööd. Olles prokuröritöös suhelnud mitmete välisriikide esindajatega seoses inimkaubanduses toime pandavate kuritegudega, on olnud minule antav tagasiside neis küsimustes positiivne ja alati ollakse koostööaltid. Kahjuks ei ole välisriikides mitmetel juhtudel politseid ega prokuratuuri seal toime pandud kuritegudest isikute poolt informeeritud ja siis on juba meie riigi üles-anne näidata initsiatiivi koostööks ja asjaolude täielikuks väljaselgitamiseks ning taas võib mängu tulla kaotatud aeg sündmuste taastamisel.
•• Üks suurem riik, kuhu Eestist tüdrukuid viiakse, on Saksamaa. Mille poolest erineb Saksmaa seadus meie omast?
Saksamaal on karistatav prostitutsiooni vahendamine, kui see on toime pandud alaealise isiku suhtes või kui sellise tegevusega kaasneb vabaduse võtmine, vägivald. Saksamaa on teinud ka Eesti Vabariigiga kriminaalmenetlustes antava õigusabi valdkonnas igakülgset koostööd. Mõnikord võib jääda kõrvaltvaatajale mulje, et mõne tunnistaja ütlused ei ole viinudki konkreetse süüdistuse esitamiseni ning välisriigis toimunu osas võidakse olla ükskõiksed, kuid see järeldus oleks minu andmetel vale. Uurimine võib takerduda ka sel lihtsal põhjusel, et uurimismeeskond ei ole kõik-võimas ja tõendeid ei ole võimalik alati hankida.
