Miks oli Siim Kallas valmis mängu panema 100 miljonit dollarit Eesti Panga raha?
Eesti Päevalehe käsutuses olevad dokumendid näitavad, et Kallas väljastas 20 aasta eest rohkem kui miljardi krooni väärtuses Eesti Panga garantiisid.
Tegu on nii toonases kui ka praeguses kontekstis hiigelsummadega, mille pangalt välja nõudmine oleks noore majanduse joonelt kuristikku saatnud.
Ehkki pangagarantiid kehtisid kuni 2004. aastani, ei leia panga raamatupidamisest nende kohta ainsatki märki.
„Meie, Eesti Pank, garanteerime käesolevaga, et anname välja pangagarantii väärtuses 100 miljonit USA dollarit 12. detsembril 1994.” Nii alustab toonane Eesti Panga president Siim Kallas kolm päeva varem, 9. detsembril allkirjastatud ja Šveitsi faksitud dokumenti. Eesti Päevalehe käsutuses on nii selle kui ka veel mitme samal teemal saadetud dokumentide koopiad.
Kallas lisab selsamal paberil, et garantii toimetavad adressaadini selleks ajaks Iisraeli relvatehinguga kuulsust pälvinud Leonid Apananski ja keegi härra Michael Cunningham, kes tegutsevat samuti Eesti Panga nimel. Samal Kallase allkirjaga kinnitatud paberil on ka tekstinäide, kuidas peaks ametlikult kolm päeva hiljem kinnitatav hiigelgarantii tekst välja nägema. Muu hulgas lubatakse, et nõude tekkel makstakse garantii täies mahus ning ilma igasuguste mahaarvamisteta välja ja see kehtib kümme aastat ehk 15. detsembrini 2004.
Sellise mahuga garantii oleks noore Eesti Panga jaoks enneolematult suur. Tollase USA dollari kursi järgi oli selle väärtus rohkem kui 1,3 miljardit Eesti krooni. Võrdluseks olgu öeldud, et Eesti Panga bilansimaht oli 1995. aastal kõigest 7,4 miljardit krooni, Eesti riigieelarve tulud aga napilt üle üheksa miljardi krooni.
Garantii iseenesest ei tähenda, et Eesti Pank oli sunnitud 100 miljonit dollarit kulutama või välja maksma. Küll aga tähendab see, et kui tehing, mille heaks garantii välja antakse, läbi kukub, tekib Eesti Pangal kohustus see hüvitada. Nii noore riigi ja majanduse jaoks oleks see tähendanud surmahoopi. Niinimetatud kümne miljoni dollari skandaal, millesse Kallas samuti oma pangajuhi karjääri jooksul mässitud oli, paistab sellise asja kõrval lapsemänguna.
Kirjad kinnitavad
Kas Kallas kolm päeva hiljem tõepoolest miljardigarantii allkirjastas või lükkus see näiteks 1995. aasta algusesse, Eesti Päevaleht praegu kindlalt väita ei saa. Küll aga on toimetuse käsutuses veel üks Eesti Panga ametlikul blanketil dokument järgmise, 1996. aasta jaanuari keskpaigast. See, tollel hetkel suuruselt kolmandale Šveitsi pangale Swiss Bank Corporation (SBC) saadetud dokument räägib väljastatud garantiikirjadest juba faktilises ja minevikuvormis. Siim Kallase õigusnõunik Urmas Kaju kinnitab SBC krediidiosakonnale saadetud telefaksis, et Eesti Pank on väljastanud kümme üleantavat, loovutatavat ja jagatavat pangagarantiid, mille igaühe väärtus on eraldiseisvana kümme miljonit dollarit, kokku 100 miljonit dollarit. Sisuliselt tähendab see, et garantiide omanikul oli võimalus nendega omakorda edasi kaubelda. Milline tehing garantiide aluseks on või milleks on Eesti Pank valmis riskima nii suure rahaga, välja ei tule. Pigem paistab, et omavahelises kirjavahetuses hoiavad kõik osapooled teadlikult väga madalat tooni.
Kaju teatab veel, et garantiid on seatud ettevõtte Condor Trading International Ltd heaks ja 19. jaanuaril toimetab Michael J. Cunningham need pitseeritud ümbrikus SBC-sse. Milleks Condor Trading garantiisid kasutab, ta ei ava. Samuti ei leia selle kohta ühtegi pidavat jälge nüüd, 20 aastat hiljem. Kaju kinnitab, et kõik kümme garantiid on identselt sõnastatud, pitseeritud ja need on allkirjastanud nii Siim Kallas kui ka Eesti Panga tollane asepresident Vahur Kraft.
Ka järgmises, seekord nii Kallase kui ka Kaju allkirjadega faksis kinnitatakse veel kord, et kõik garantiid kehtivad. Selles veebruarikuises dokumendis tuuakse aga mängu veel üks tegelane – Iisraeli päritolu advokaat Ran Gazit, kes andvat Šveitsi pangale täpsed juhised, kuidas garantiidega edasi käituda.
Gaziti mängutoomine segab sellesse loosse aga veel ühe värvika tegelase. See on tundmatu, tõenäoliselt muslimi päritolu äridaam Savita Kezerle, kes esindab hoopis kolmandat mastaapse kõlaga ettevõtet Volga Investment Development Corporation. Hoolimata samal ajal toimuvast ramadaanist hoiatab Kezerle, et tehingu kasusaaja vahetamine ja volikirjadega mängimine võib vussi keerata kogu plaani. „Need viivitamised ja segadused, mille on põhjustanud kõik need muutused, ei mõju äritehingule hästi,” kurdab ta USA-st saadetud faksis.
Hulljulge soolo
Huvitaval kombel ei mäleta nüüd, 20 aastat hiljem 100 miljoni dollari võlakirjadest enam keegi midagi. Eesti Panga finantsaruannetes pole nende kohta ühtegi märget. Tõenäoliselt just seetõttu pole see skeem ka varem avalikkuse ette tulnud. Eesti Panga praegune president Ardo Hansson, kes kuulus 1990-ndate keskel panga nõukokku, ütles eile Eesti Päevalehele, et 1994. aasta teises pooles ega 1995. aasta alguses garantiikirjade väljastamist keskpanga nõukogu istungitel ei arutatud ja Eesti Panga seaduse järgi polnud see ka iseenesest vajalik. Seega pidi see olema Kallase, Krafti ja Kaju hulljulge soolo.
Eesti Päevalehe palve peale vaatas Eesti Pank eile üle ka panga presidendi sama perioodi kirjavahetuse arhiivi ja panga sõnul ei leitud ka sealt ühtegi originaalpaberit ega koopiat samal teemal. „Seega ei oska keskpank kinnitada, kas Eesti Pank on väljastanud pea 20 aasta eest garantiikirju, mille kohta ajakirjanikud on küsimusi esitanud,” vastati meile lakooniliselt. Küll aga kinnitas üks toonaste sündmuste lähedal olnud isik oma õigusliku nõustaja vahendusel Eesti Päevalehele, et need dokumendid on igal juhul autentsed. Ta kinnitas ka, et tema garantiide sisust ja sellega seotud taustadest ei teadnud ja et seda hoiti kindlalt väga väikse ringi sees.
Ka Siim Kallas ise nentis pärast esialgset skepsist, et võis tõepoolest selliseid pabereid allkirjastada. Ta tunnistas, et saja miljoni dollari projekt kõlab tuttavlikult, ent ta ei suutnud selgitada selle projekti sisu ega partnereid (vt intervjuud järgmisel lehel). Dokumentides läbi käivad ettevõtted Condor Trading ja Volga Investment ning inimesed nagu Michael Cunningham, Ran Gazit või Savita Kezerle ei tekitanud Kallases tema enda sõnul aga mingit seost.
EESTI PANK
Saaja: Šveitsi Pank
(aadress)
Kontaktisik
Hr Peter Miosca
Krediidikirjade Osakond
Viidates: Eesti garantiikirjad 1-10/1995 igaüks summas USD 10,000,000
Lugupeetud härra,
viidates teile adresseeritud faksisõnumile, kuupäevaga 02.02.95, me kinnitame selle sisu ja rõhutame siinkohal järgnevat:
meie, Eesti Pank, autoriseerime ja kinnitame volikirja, mille andsime adv.
(alla kirjutanud)
Siim Kallas
President
Urmas Kaju
Presidendi õigusnõunik
Tõlge
EESTI PANK
Meie, Eesti Pank, kinnitame siinkohal, et väljastame volikirja viitenumbriga: 94-123, summas 100,000,000 USD esmaspäeval 12. detsembril 1994 ja et garantii esitatakse teile härra Leonid Apananski ja härra Michael Cunninghami poolt, kes esindavad Eesti Panka.
Järgneb garantiitekst.
PANGATAGATIS
Aegumistähtaeg: 15.12.2004
Valuuta: USA dollar
Summa: 100 000 000 (ükssada miljonit) USA dollarit
Kuupäeval: 12.12.1994
Mainitud nimiväärtuse summas, meie, allakirjutanud Eesti Pank, siinkohal ümberlükkamatult ja tingimusteta ilma protestita või etteteatamiseta lubame garantiikirja omanikule maksetähtaja saabumisel maksta välja garantiisumma summas $100,000,000 (ükssada miljonit USA dollarit) Ameerika Ühendriikide ametlikus valuutas garantii esitamisel ja loovutamisel meie büroos või volitatud korrespondendi büroos. Makse tehakse ilma tasaarvelduseta, ilma Eesti valitsuse, poliitilise allharu või nende esindajate mahaarvamisteta.
Seda garantiid reguleeritakse ja tõlgendatakse vastavalt Šveitsi seadustele.
Eesti Panga nimel,
Siim Kallas
President
Vastuseta
Õhku jäävad järgmised küsimused, mis vajavad selgeid vastuseid:
1. Millise tehingu nimel oli Siim Kallas valmis riskima 1,3 miljardi Eesti krooniga?
2. Kes olid või pidid olema tehingu partnerid ja miks aeti asju kurikuulsa Leonid Apananski, kellegi Michael J. Cunninghami ja Iisraeli advokaadi kaudu?
3. Kas garantiide alusel jõuti konkreetsete tehinguteni ning miks ei kajastu garantiid Eesti Panga aruandluses?
4. Miks ei ole selle projekti kohta ühtegi dokumenti Eesti Panga arhiivis ja miks hoiti teadmatuses toonast Eesti Panga nõukogu?
