Miks pöörduti lähiriikide ja Prantsusmaa juhtide poole?
Videosalvestise üleslaadimise põhjuste ja võimalike poliitiliste või rahaliste nõudmiste kohta vähemasti eile midagi avalikult selgemaks ei saanud. Eesti ametnikud on nii avalikkuses kui ka omavahelistes vestlustes väitnud, et nõudmisi polegi seni esitatud. Ka üks Eesti Päevalehega rääkinud Liibanoni julgeolekujõududele lähedal seisev isik esindas vaatenurka, et mingeid nõudmisi riigijuhtidele esitatud ei ole ega tulegi.
Aga milleks siis oli vaja ette lugeda nelja riigi – Liibanoni, Jordaania, Saudi Araabia ja Prantsusmaa – juhtide nimed ning paluda neilt tegutsemist, sealhulgas sõnagagi Eestit ja meie valitsust mainimata? Eesti Päevalehega rääkinud ja Süüriasse kriitiliselt suhtuv isik peab selle põhjuseks Süüria poolt väljamõeldud stsenaariumi: kõigepealt tuleb avalikkusele jätta mulje, et eestlaste saatust saavad mõjutada just need neli riigijuhti. Kui see on tehtud, tuleb jääda ootama nende riikide, Euroopa Liidu ja Eesti reaktsiooni.
Süüria "kõrvad" paistavad
Tähenduslik on ka, et pöördumisest on välja jäetud Süüria, kus eestlased praegu mitmete andmete põhjal viibida võivad. „Mingeid nõudmisi polegi, nad paluvad tegutseda inimestel, kes ei saa tegelikkuses mitte midagi teha. Need on inimesed, kes ei poolda Süüria režiimi,” ütles ta.
Tõsi, Süüria ametlikud ringkonnad on kahtlustanud Jordaaniat ja Saudi Araabiat selles, et need on kaasa aidanud Süürias rahutuste tekkimisele ja süvenemisele. Ka Liibanoni peaministri kohusetäitja Saad Hariri pole kaugeltki Süüria režiimi poolehoidja.
Mis aga oleks Süüria huvi sellise stsenaariumi puhul? Üks võimalus on, et juhul kui nimetatud riigid midagi ei tee, ja nõudmisteta nad midagi teha ei saagi, hakkab Süüria ise tegutsema ja vabastab lõpuks röövitud eestlased, jättes mulje, et see on nende hea töö tulemus. Varem on sama inimene Eesti Päevalehele julgeolekujõudude analüüsi põhjal väitnud, et Süüria režiim ootab ja jälgib piirkonnas toimuvat ega soovi eestlaste kiiret vabastamist. „Nüüd nad ei saa seda juhtumit enam kaua üleval hoida. Varsti näeme Süüria otsustavaid samme eestlaste vabastamiseks,” ennustas ta.
Ta rõhutas, et kui eestlased lõpuks Süüria „abiga” vabastatakse, õnnitleb rahvusvaheline üldsus riiki tulemusliku töö eest ja Süüria saab selle, mida on taotletud: olukord Liibanonis on muudetud ebastabiilsemaks ning röövi tegelikud tellijad ja läbiviijad jäävad varju. Eesti Päevalehe allikas usub, et asjas tuleb läbimurre ligi nädala jooksul. Kuid see, millal eestlased vabastatakse, sõltub paljuski nimetatud kolmandate riikide reaktsioonist ja tegutsemisest.
Kas avaldatud video eestlastest on tehtud äsja või oluliselt varem, nagu mõnigi vaatleja kahtlustab, ei ole allika sõnul selge. „Aga sel ei ole ka väga suurt tähtsust. Selge on see, et eestlased on elus ja terved, röövijatel pole mingit põhjust neid halvasti kohelda, kuna on selge, et asi ei puuduta otseselt eestlasi, vaid on poliitiline,” arvas ta. Temaga sama meelt oli ka üks Eesti ekspert, kelle hinnangul ei ole poliitilise taustaga nõudmiste puhul kindlakstehtav aeg sedavõrd oluline kui lunaraha nõudmise puhul.
