Mikseri kiri Rõivasele: sinu erakonnal puudub see hoob, mille abil partneritele jõupositsioonilt lepingutingimusi dikteerida

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser saatis Reformierakonna esimees Taavi Rõivasele kirja, milles selgitas SDE seisukohti uue valitsuse loomisel. Mikseri kiri oli vastus Rõivase kirjale. Tupikusse jooksnud võimuläbirääkimiste üheks näiteks on ka see vabaerakondlane Andres Ammase artikkel.

Hea Taavi,

Lugesin täna hommikul Delfi portaalist Sinu kirja mulle, Andresele ja Urmasele.

Olen täiesti nõus Sinu poolt sõnastatud põhiprobleemide tõstatuse ehk niinimetatud "kondikavaga". Tõtt-öelda sai nende sõlmküsimuste sõnastuses neljapoolselt kokku lepitud juba kümmekond päeva tagasi. Probleemide sõnastamise juurest lahenduste poole liikumisel oleme paraku seni olnud üsna aeglased, ehkki tempo ei olegi antud juhul nii tähtis kui lõpptulemuse kvaliteet.

Ma mõistan Sinu muret läbirääkimiste hangumise üle. Oma kirjas ütled Sa, et läbirääkimistega edenemiseks tuleb läbi rääkida. Olen sellega nõus. Minu ja sotsiaaldemokraatide eesmärgiks on olla osaline valitsuskoalitsioonis, mis viib ellu sotsiaalselt vastutustundlikku poliitikat ja ses osas oleme me jätkuvalt valmis konstruktiivselt kõnelema ja probleemidele lahendusi otsima.

Samas on viimastel päevadel toimunu teinud mind mõnevõrra murelikuks, kuna mulle näib üha enam, et läbirääkimiste vedajad ei taju seniste konsultatsioonide ummikusse jooksmise kõiki tegelikke põhjusi. Möönan, et minu vaade kujunenud olukorrale ei ole just objektiivse kõrvaltvaataja pilk, kuid luba mul siiski pakkuda Sulle paar tähelepanekut ja nõuannet.

Esiteks. Läbirääkimiste toppamise peapõhjus ei ole osalevate erakondade programmiliste seisukohtade ühitamatus. Kõneluste aeglase edenemise peapõhjus on minu hinnangul partnerite vahelise piisava usalduse puudumine.

See, et kõik osapooled läbirääkimistel pokkerinägu tehes oma kaarte varjavad ja et keegi ei ole valmis esimesena oma positsioonide osas kompromisse tegema, peegeldab vastastikust usaldamatust. See usaldamatus ei ole tekkinud kümne konsultatsioonipäeva ega isegi mitte viimase valimiskampaania jooksul. Sellel on palju pikem ajalugu.

Sa tead hästi, et Reformierakond on kuulunud valitsusse järjepideval alates 1999. aastast ja olnud peaministripartei alates 2005. aasta kevadest. Nende nelja parlamenditsükli jooksul on Sinu erakond koalitsioonipartnereid kõrvale heitnud või välja vahetanud nii valimiste järel kui ka iga valimistükli keskel. See on olnud reegel, mitte erand. Kui Sa tahad potentsiaalseid partnereid veenda, et Sinu juhitav Reformierakond on teistsugune ja et Sina kavatsed loodavat koalitsiooni koos hoida kuni järgmiste valimisteni, siis nõuab see tõsist ja siirast pingutust, sest pretsedent paraku puudub.

Ma julgen arvata, et Sinu erakonnakaaslaste poolt palju kriitikat saanud "jauramine" protseduuriküsimuste üle viitab samuti probleemidele vastastikuse usalduse ja respektiga. Üksteist usaldavate ja austavate läbirääkimispartnerite puhul ei ole formaalsed protseduurid esmatähtsad, sest kõik mõistavad kokkuleppeid või nende puudumist sarnaselt ja keegi ei karda, et talle äkki müts silmile veetakse. Samuti ei pea siis keegi paaniliselt arvet pidama, kelle "punkte" leppesse arvuliselt enam sisse saab.

Teiseks. Reformierakond võitis need valimised ja seda fakti ei taha keegi meist kahtluse alla seada. Tõsi, me hindame ilmselt erinevalt seda, mil määral tõi Sinu erakonnale edu tugev sotsiaalmajanduslik programm ja mil määral valijate hirmutamine Savisaare ja Venemaaga, aga võit on võit ja kellelgi teisel ei ole alustavas Riigikogus rohkem kohti kui Reformierakonnal. See annab Sulle õiguse, aga ka kohustuse saada kokku toimiv enamuskoalitsioon.

Samas on tõsiasi, et olukorras, kus Keskerakond ja EKRE on ennast isolatsiooniooni asetanud, puudub Sinu erakonnal see hoob, mille abil partneritele jõupositsioonilt lepingutingimusi dikteerida, seetõttu ei vii sellesuunalised püüded ka sihile. Reformierakonna läbirääkimispositsioon ei ole täna kaks korda tugevam kui sotsiaaldemokraatidel ja IRL-il või neli korda tugevam kui Vabaerakonnal. Nii ei ole mõistlik ega konstruktiivne, kui Sinu erakonna juhtivad liikmed väiksemaid partnereid patroneerival moel "elama õpetavad". Selline suhtumine tekitab tahes tahtmata tunde, et valitsusliidu juhtiv jõud võib taaskord soovida valitseda suure ja väikese Peetri põhimõttel: kõigepealt sööme ühiselt tühjaks väikese Peetri leivakoti ja hiljem sööb igaüks oma jaost.

Kolmandaks. On loomulik, et igal erakonnal, sealhulgas valimised võitnud Reformierakonnal, on oma tuumikpõhimõtted, millest taganemise korral on valitsusse kuulumist oma liikmetele ja toetajatele raske põhjendada. Nende "punaste joonte" fikseerimine läbi avaliku meedia ei aita meid aga kuidagi lõppeesmärgile lähemale.

Lugesin Sinu kirjast kategoorilist kinnitust, et "Reformierakond ei nõustu ühegi tööjõumaksu tõstmisega, sest see oleks valijatelt saadud mandaadi ilmne rikkumine". Kui ka teised läbirääkimiste partnerid hakkavad sama kategooriliselt meedia vahendusel kuulutama, et ei nõustu mingil juhul sotsiaalmaksu langetamisega või on valmis liituma üksnes sellise valitsusega, mis seab erakondade valimiskuludele konkreetse ülempiiri, siis leiame end kohe olukorrast, kus osapoolte "näo säilitamine" on võimalik vaid juhul, kui kõik saavad kõik, mida tahavad või siis on kõik sunnitud oma põhilubadustest lahti ütlema.

Kompromissivalmiduse demonstreerimine peab algama läbirääkimiste vedajast, seejärel tekib ka teistel võimalus ilma kapituleerumata olla suuremeelne. Hulk keerulisi karisid on läbirääkimistel veel ees ja ma juhin Su tähelepanu sellele, et meie töölaudadele jõuab lisaks kuuele kokku lepitud sõlmprobleemile üsna pea veel mitmeid põhimõttelisi teemasid, mille suhtes uus valitsus peab kujundama - minu hinnanagul ühtse - seisukoha. Nimetan siinkohal vaid kahte neist: Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe ratifitseerimine ja kooseluseaduse rakendusaktid.

Kokkuvõtteks saan Sulle anda järgmised soovitused:

- Püüa lisaks partnerite programmiliste põhiteeside kokku sobitamisele saada selgust selles, kas üldse ja kui, siis millisesse valitsuskoalitsiooni nad tegelikult kuuluda soovivad;
- Keskendu enne teemapeatükkide ja programmipunktide juurde naasmist usalduse (taas)loomisele partnerite vahel;
- Palu ka oma delegatsioonikaaslastel olla partnerite vastu sama lugupidav ja pikameelne, nagu Sa ise oled olnud;
- Ole kompromisse otsides suuremeelne ja ära keskendu läbirääkimistele avaliku kajastuse loomisel oma erakonnale võitude noppimisele, siis ei pea seda tegema ka teised.

Ma usun jätkuvalt, et vaatamata teatavale sundseisule ja alternatiivide nappusele on meil võimalik moodustada valitsus, mis teeb Eesti jaoks suuri asju ja mille tegevusprogramm ei ole koalitsiooniosaliste valimisplatvormide minimaalne ühisosa. Soovin Sulle jõudu läbirääkimiste jätkamiseks ja lõpule viimiseks.

Parimat,

Sven