Miljardiline europrojekt ähvardab läbi kukkuda

 (19)
Miljardiline europrojekt ähvardab läbi kukkuda
Rauno Volmar

Veeasjanduse euro-nõuete täitmata jätmisel võib Eestit tabada järjekordne trahv.

Ehitushindade hüppeline tõus pitsitab 2004. aastal suure europrojektiga liitunud valdu, kes lootsid abiraha toel oma kanalisatsioonitrasse uuendada, kuid on raskustes kümneprotsendise omaosaluse maksmisega.

2004. aasta detsembris ühines hulk omavalitsusi kavaga, mida keskkonnaminister Villu Reiljan nimetas toona Eesti seni suurimaks keskkonnaprojektiks. 1,6 miljardi krooni eest lubati aastail 2005–2007 uuendada rohkem kui 60 omavalitsuse veesüsteemi.

Omavalitsused moodustasid projektiks seitse ühist veeettevõtet. Praeguseks on asi edenenud niikaugele, et esimene ettevõte, Matsalu Veevärk, sai mõni nädal tagasi riigihankega pakkumised kõigi enda tegevusalasse jäävate veesüsteemide remondiks ja puuduvate juurdeehitamiseks. Väiksemaid hankeid on enne teinud teisedki veefirmad.

Summad kujunesid aga oodatust mitu korda suuremaks. 2004. aastal oletatud 256 miljoni krooni asemel küündisid ehitusfirmade pakkumised koguni üle 600 miljoni krooni.

Raha osas lepiti 2004. aastal kokku nii, et kümnendiku tasuvad omavalitsused, kümnendiku keskkonnainvesteeringute keskus ja 80 protsenti jääb eurotoetuste kanda.

35 miljonit puudu

Matsalu Veevärgi omanikvaldadel on praeguseks koos see omaosaluse summa, mida arvestati 2004. aastal – kümnendik 256 miljonist. Praeguse pakkumisega nõutavat 60 miljonit valdadel aga kõrvale pandud ei ole.

“Tuleval nädalal saame omavalitsustega kokku, eks siis selgub, kui palju vallad omaosalusse juurde suudavad panna,” ütles Matsalu Veevärgi juht Marko Matsalu.

Tema sõnul pole omavalitsuste reageeringut nägemata mõtet ka riigilt raha juurde küsima hakata. Samas pole aga põhjust oletada, et valdadel on puuduv raha niisama sukasäärest võtta.

“Keegi ei osanud ette näha, et ehitushinnad niimoodi tõusevad,” tõdes Kuressaare Veevärgis suurt europrojekti juhtiv Alar Kalamees.

Kuressaare Veevärgi taha koondunud valdades on tööd kokku umbes samas mahus nagu Matsalu Veevärgilgi.

Seda, mida teha siis, kui riigilt raha kiiresti juurde ei tulegi, pole kumbki ettevõte veel otsustanud. Kui töid pikema aja peale planeerida, võib hõlpsasti juhtuda, et ehitushinnadki tulevad ajaga kaasa. Matsalu Veevärgis loodetakse igal juhul kõik korraga ära teha. “Praegu küll ei näe, et ehitushinnad lähemal ajal langeda võiksid,” nentis Marko Matsalu.

Kiired ja hädavajalikud tööd

Kavandatud tööd on enamasti kiireloomulised ja hädavajalikud – uued reoveepuhastid, torustike rekonstrueerimine ja lekete vähendamine, pumbajaamad. Mitmel pool tahetakse kanalisatsioon ja vesi vedada piirkondadesse, kus seda siiani pole.

Lisaks nende inimeste pahameelele, kelle kaualoodetud puhtam joogivesi ja korralik kanalisatsioon määramata tulevikku lükkuvad, toob ehitushindade hüpe kaasa ka järjekordse trahviohu Euroopast.

Kogu veeasjanduse kordategemine sisaldub liitumislepinguga võetud kohustustes, mille tähtajad on juba päris lähedal. Näiteks 2010. aasta lõpuks peab reovee puhastamine vastama kokkulepitud normidele, 2013. aastal saabub sama tähtaeg joogivee osas. Normide eiramisele järgneb esmalt hoiatus ja siis rikkumismenetlus, kõige viimase karistusena ilmselt järjekordne “suhkrutrahv”.

Riik peab leidma miljard krooni lisaks

•• Riik peab lähiajal igal juhul leidma sadu miljoneid lisakroone, halvimal juhul rohkem kui miljardi.

•• Euroopast abiks lubatud raha ei tähenda mitte 80 protsenti ükskõik kui suurest summast, vaid hoopis kindlat rahasummat.

“Summa on piiritletud, nemad raha juurde ei anna,” nentis keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg.

Kui palju raha lisaks vaja läheb, pole veel selge. Matsalu Veevärgi hanget aluseks võttes võib karta, et kogu projekt muutub 2,4 korda kallimaks, küündides nelja miljardi kroonini.

••  Samas saab lisakulutuste vajadus selgeks alles siis, kui ka teised veefirmad hangete korraldamiseni jõuavad, sest Matsaluga võrreldavat ülekulu ei pruugi tulla igas veefirmas.

Loe veel

••  “Kohalikud veefirmad peavad eelarved üle vaatama ja selgeks tegema, kui palju nad laenu juurde võtta saavad. Kui x krooni ikkagi puudu jääb, peab lootma kas keskkonnainvesteeringute keskusele või eraldistele riigieelarvest või lisaeelarvetest,” ütles Tamberg.

••  “Ehitustsükkel on pikk, vahele jääb mitu eelarvet ja lisaeelarvet. Mina olen praegu küll optimistlik ja arvan, et see raha ikka leitakse. Lõpliku otsuse teevad siiski poliitikud,” lisas ta.

Veeprojekt

Veeprojektis

osalevad omavalitsused:

Saaremaa:

•• Kuressaare linn, Orissaare, Muhu, Pöide, Valjala, Pihtla, Kaarma, Leisi, Kärla, Mustjala, Kihelkonna, Lümanda, Salme, Ruhnu

Hiiumaa:

•• Kärdla linn, Käina, Pühalepa

Läänemaa:

•• Hanila, Martna, Lihula linn, Kullamaa, Haapsalu linn, Taebla, Noarootsi, Vormsi, Risti, Ridala, Oru

Raplamaa:

•• Rapla, Raikküla, Märjamaa, Kehtna, Vigala

Pärnumaa:

•• Koonga, Varbla

Tartumaa:

•• Alatskivi, Elva linn, Haaslava, Kallaste linn, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu, Tartu, Tähtvere, Vara, Ülenurme

Jõgevamaa:

•• Palamuse, Puurmani, Tabivere

Ida-Virumaa:

•• Avinurme

Põlvamaa:

•• Ahja, Põlva, Põlva vald, Räpina

Võrumaa:

•• Antsla ja Võru linn

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare