Miljonipiiri alistamiseks peame piiri taha vaatama
Statistikaameti andmetel elas eelmise aasta alguses Eestis 922 989 eestlast ehk umbes 40 300 võrra vähem kui 1989. aastal, mil eestlasi elas kodumaal 963 282. Kas eestlastest on saanud allamiljonirahvas või küünib meie rahvaarv koos väliseestlastega siiski üle miljoni?
Tõenäoliselt ei oska sellele küsimusele täpset vastust anda ükski Eesti riigiasutus ega rahvastikuteadlane, sest maailmas paremat või huvitavamat elu otsivate eestlaste üle ei peeta jooksvat arvestust.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul on selline lihtsalt demokraatlike riikide praktika. “Ega inimene ei pea välismaale tööle minnes või teise riiki kolimise järgselt Eesti riiki teavitama oma uuest elukohariigist,” selgitas kehtivat korda Pärgmäe. Küll omab sotsiaalministeerium ülevaadet selle kohta, kui palju inimesi töötab nendes riikides, kus on tarvis tööluba, mis omakorda tähendab seda, et tööloa väljastanud riik teavitab Eestit, et nende riigi tööliste sekka on lisandunud mõni eestlane.
Suure tõenäosusega kajastuvad ka lühiajaliselt ehk siis aastaks paariks Soome, Norrasse või isegi Ameerika Ühendriikidesse või Austraaliasse tööle läinud eestlased kodumaises elanikestatistikas. Seega pole loota, et aasta alguse seisuga välismaal tööd tegevad ligi 20 000 eestlast tõstaksid eestlaste arvukuse üle maagilise miljoni piiri. Kuid loota ju võib, et tuhat-paar eestlast leiab ka välismaal töötavate eestlaste seast lisaks.
Välisministeerium ei oska öelda, kui palju eestlasi välismaal võiks täpselt elada. Välisministeeriumi pressibüroo selgituste kohaselt on välismaale elama kolivatel Eesti kodanikel võimalus end välisministeeriumis registreerida, et siis uues riigis mõne kriisi puhkedes kodumaa neid aidata saaks.
Välisministeeriumi pressi- esindaja Anneli Kimberi sõnul oli eilse seisuga ministeeriumi konsulaarosakonna registrisse oma alalisest elamisest välisriigis teatanud 2184 Eesti kodanikku. Mõned näited riigiti: Soomes elab 1125, Prantsusmaal 95, Saksamaal 315, Belgias 100, Hispaanias 84 ja Lätis 135 Eesti kodakondset.
160 000 väliseestlast
Küll aga on mingil määral uurinud võimalikku eestlaste arvu välismaal regionaalministri büroo. Tõsi, nende andmed pärinevad 2001. aastast, mil Eesti keele instituut koostas aruande “väliseesti keeleprobleemid”. Aruandes tuuakse välja, et hinnanguliselt elab väljaspool Eestit 160 000 eestlast.
Seega võib rahvastikuministri nõuniku Aarne Veedla sõnul kindlalt väita, et eestlaste arvukus on siiski üle miljoni.
„ÜRO on ennustanud, et eestlaste arvukus võib kahaneda alla miljoni alles 2050. aastal, seega pole esialgu veel muretsemiseks põhjust. Pigem vastupidi – sündimus on tõusuteel ja meie kodanike arv elas 1990-ndate alul pisikese muutumise läbi ennekõike vene sõjaväelaste lahkumise tõttu,” lisas Veedla.
Rahvastikuministri büroo andmetel on viimastel aastatel suurenenud eestlaste siirdumine Soome ja teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Kahanemistrende eestlaste arvukuse osas on aga märgata Taga-Kaukaasias, Kesk-Aasias ning Venemaal.
Sündide arv jätkuvalt tõusuteel
•• Eesti rahvaarvu vähenemine loomuliku iibe tõttu on pidurdumas ning eestlaste osatähtsus rahvastikus on jätkuvalt suurenenud, selgub statistikaameti aastaraamatust.
•• Aastatel 2000–2003 vähenes Eesti rahvaarv 0,4 protsenti aastas, 2004. aastal 0,3 ja 2005. aastal 0,2 protsenti aastas.
•• Kui 1998. aastal loendati üle 7000 surma sündidest rohkem, siis mullu vähenes see arv 2966-ni.
•• Samuti on suurenenud sündivus. Kui 1998. aastal, mil sündivus oli madalseisus, sündis Eestis 12 167 last, siis 2005. aastal sündis 14 350 last.
•• Samas märgib statistikaamet, et 2004. aasta ligi tuhandene sündide juurdekasv (siis sündis 13 993 ning aasta varem 13 036 last) jäi mullu samaväärsest kaks ja pool korda väiksemaks.
•• Mullu suurenes sünnitaja keskmine vanus, samuti on suurenenud töötavate emade osa-tähtsus sünnitajate seas.
