Miljonisahkerdused Raekoja platsil
Selline on ärimees Dmitri Russini tagasihoidlik elamine. Teine pool 450 m2 lukskorterist kuulub ärimees Karl Raudveele.
Raekoja plats 10 korteritehingu juured ulatuvad Jüri Oti kesklinna vanemaks olemise ja kurikuulsa korterite afääri aega.
Tasuta ehituskrunt Raekoja platsile
Raekoja plats 10 katusekorruse väljaehitamiseks sõlmiti leping Jüri Oti valitsemise ajal kinnisvaraarendajaga Heldero OÜ. Lepingule kirjutasid alla Heldero asutaja ja omanik Vahur Reimets ja kesklinna vanema asetäitja, korteriskandaali tõttu kohtupinki nühkinud Aldo Niilus.
Selle järgi arendaja mingit asenduspinda kesklinnale vastu andma ei pidanud. Heldero pidi korterid välja ehitama ja asustama. Hiljem võis need korterid ka erastada. Teisisõnu sai Heldero tasuta ehituskrundi Raekoja platsile.
Vaatamata korteriskandaali suurele kärale ja järgmise kesklinna vanema Hannes Kuulbachi vastuseisule kooskõlastati projekt Tallinna Linnaplaneerimisametis ja Riigi muinsuskaitseametis. Ehitustööd võisid alata.
Tulevane linnaosavanem kasutas tankisti
Valminud korterid asustati variisikutega: Kalle Ränkeli ja Helje Põlluaasaga, kes erastasid korterid 1998. aasta juunis. Kalle Ränkelit esindas vandeadvokaat Mare Sepp, Helje Põlluaasa tulevane kesklinnavanem, Mare Sepa abikaasa Elmar Sepp.
Elmar Sepp ja kinnisvaraarendaja, Heldero omanik Vahur Reimets on suured sõbrad. Ja koonderakondlastena olid mõlemad ühes leeris Jüri Oti kesklinna valitsusega. Elmar Sepa sõnul esindas ta juristina Heldero firmat.
Samal päeval, kui variisikud Ränkel ja Põlluaas erastasid Seppade abil oma elamispinnad, "müüsid" nad need kohe Seppadele. Mare Sepp sai Kalle Ränkeli korteri ja Elmar Sepp Helje Põlluaasa oma.
Samas ei meenu Põlluaasale, mitu tuba oli korteris, kus ta tema sõnul kaks aastat elas ja mille ta erastas ning maha müüs. Viimaks tunnistab 65aastane vanaproua aga, et pole sellesse korterisse oma jalga tõstnud, et teised on tema eest kõik tehingud teinud.
Põlluaas oli tankist.
Variisikud, sõbrad ja offshore'id
Kolme kuu pärast müüsid Sepad oma korterid offshore-firmale First Impex Corp. Samal päeval müüs see firma korterid järgmisele offshore'ile Promotex Holdings LLC, mida esindas kinnisvaraarendaja Vahur Reimets.
Kaks nädalat pärast korterite müümist sai Elmar Sepp kesklinna vanemaks. Kui vanemaks saamine oli peaaegu kindel, oli tal targem korterid kiiresti maha müüa, et kära ei tekiks. Ostjaks oli sõber Vahur Reimets, kellega võis asju tasapisi edasi ajada.
Viie kuu pärast vahetasid korterid uuesti omanikku, minnes firma Altori omandusse. Kahe kuu pärast müüs Altor omakorda korterid offshore firmadele: esimese firmale Beck Co Ldt ja teise tagasi firmale Promotex Holdings LLC. Ja viimaks müüsid needki korterid edasi.
Praegused elanikud asusid Raekoja plats 10 katusekorrusele elama mullu maikuus. Esimese korteri ostis paberite järgi ligi kolme miljoniga 72aastane venelanna Niina Narshudinova, teise 3,46 miljoniga Karl Raudvee firma KR Investeeringud.
Pärast lukskorteri ostmist elab aga Narshudinova ikka veel Lasnamäel Mäeveeru tänavas. Ka tema tunnistab, et on vaid variisik. Et tegelikult elab korteris tema lapselaps Dmitri Russin.
Keegi ei tea midagi
Uued elanikud on ehitanud katusekorruse põhjalikult ringi, teinud nii palju kui võimalik klaasist ja kasutanud plekki. Ent ehitusloata, seega seadusevastaselt. Kuigi tellingud olid tänavu pikka aega püsti ja askeldamine käis, ei märganud Raekoja platsi loata ümberehitamist Riigi muinsuskaitseinspektsioon, Tallinna muinsuskaitseamet, Tallinna ehitusinspektor ega ka samas majas korrus allpool asuv Tallinna politseiprefektuuri konstaabli jaoskond.
Raivo Herma Tallinna linna ehituslubade osakonnast kinnitab, et Raekoja plats 10 sai ehitusloa 1997. aastal, mitte tänavu tehtud ümberehituseks. Ehitusinspektor Rain Seier ei tea asjast midagi ja lubab vaid hakata uurima. Riigi muinsuskaitseinspektsiooni inspektor Hain Toss, kes 1997. aasta projekti kooskõlastas, ei tea samuti midagi. Ja temagi lubas asuda asja uurima.
Kinnisvaraarendaja Vahur Reimets ütleb segaste offshore- tehingute põhjuseks soovi saada juurde investeeringuid. "Ehitus läks kallimaks, kui esialgselt plaanisime. Lõpuks saime korterid müüa imeodavalt. Neid müüdi peaaegu terve aasta," kurdab Reimets.
Kortereid müüs tõepoolest üks kinnisvaravahendusfirma ligi aasta. Kaks korterit, kus 450 ruutmeetrit, kokku 6,36 miljoni eest. Ehk teisisõnu - ruutmeeter maksis üle 14 500 krooni. Samas meenutas Reimets, et kulud olid umbes 10 000 krooni ruutmeeter. "Sest kõike tuli peaaegu nullist alata."
Lihtsa arvutuse järgi jäi ehituskuludest üle rohkem kui kahte miljonit krooni. Kuidas kasum koonderakondlaste vahel jaotati, pole EE-le teada.
Hiljutise monstrumi ehitamise kohta katusele ei tea Vahur Reimets midagi. "Uued omani kud ehitasid, küsige nendelt." Praeguste tegelike omanikega ühendust ei saanud.
Korteri tegemise skeem kuskile vanalinna magusasse paika
* Kõigepealt oli tarvis leida sobiv maja. Siis sõber-kinnisvaraarendaja, kes sooviks katusekorruse välja ehitada korteriteks. Kesklinna valitsus kinkis pinna kinnisvaraarendajale.
* Mida kesklinn vastu tahtis, sõltus läbirääkimiste edukusest ja sõpruse astmest. Näiteks mõni ärimees pidi tänutäheks korrastama maja fassaadi ja katuse. Tavaliselt tuli leida ka veel elamiskõlbulik pind korterijärjekorras olevale inimesele. Asenduspind võis olla ükskõik millises Tallinna paigas ja ka pinna suurus lepiti omavahel kokku.
* Kesklinna valitsuses olevad Oti-aegsed lepingud näitavad, et näiteks Mündi 2 II, III ja katusekorruse väljaehitamise eest tuli vastu anda vaid 70 m2 suurune korter ja korrastada fassaad. Sama maja teise poole, aadressiga Raekoja plats 10, 450 m2 väljaehitamise eest aga ei tulnud vastu anda midagi. Ehitage vaid, sõbrad, oli Oti-aegne sõnum. Teie väljaminekud on niigi suured, mis teilt veel tahta.
* Väljaehitatud korterid asustati variisikutega, tavaliselt eakate sugulastega, kellel võis näidata korteriprobleeme, kuid kes iialgi sinna oma jalga ei tõstnud. Variisikutel olid esindajad, kes aitasid neil korterid erastada. Needsamad esindajad "ostsid" korterid pärast erastamist variisikuilt ära.
* Ja kullahinda maksev korter oligi ehituskuludega käes. Müü kas poole kallimalt maha või jäta endale ja rendi tohutu summa eest välja. Niikuinii kerkib ruutmeetri hind vanalinnas iga päevaga nagu taigen soojal pliidil.
Ene Läkk
