Ministeerium: hüdroenergia arendamine mõistlike kuludega on keeruline
Ministeeriumi hinnangul on Eesti jõgede veehulk on suurtootmiseks liiga väike. Elektri tootmine võib looduslikest tingimustest sõltuvalt olla tsükliline, näiteks kasutatava veehulga muutumine vastavalt aastaajale, kuid hoolimata sellest on majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda sõnul hüdrojaamadel oma nišš Eesti elektritootmises siiski olemas.
KPMG raport leidis, et Eestis oleks sobivaim lahendus väikese võimsusega veejõujaamade arendamine. Ministeeriumi hinnangul tuleb aga arvestada, et võimalused hüdroenergia tootmist mõistlike kulude juures märgatavalt laiendada on siiski piiratud.
„Kõnealuses KPMG uuringus väljendatud seisukoht, et Eesti tehniline hüdroenergia potentsiaal on 263 GWh, tundub loodusliku hüdroenergia kasutuselevõtu võimalusi hinnates liiga optimistlik,“ sõnas Ruuda.
Siiski on riik Ruuda sõnul hüdroenergia tootmist pidanud otstarbekaks ja oluliseks, mis väljendub näiteks selles, et hüdroenergia tootjad on saanud taastuvelektri toetust.
Lisaks on riigi eesmärgiks saavutada aastaks 2020 taastuvenergia osakaaluks 25 protsenti kogu energiatarbimisest ning hüdrojaamadel on selles oma osa.
Hüdroenergia ei sobi lõhedele
KPMG raportist selgus, et Eestis oli kogu elektrienergia tootmisvõimsus 2008. aastal 2738 MW, millest hüdroenergia osakaal oli 5 MW ehk alla ühe protsendi.
Raport märgib, et 1940. aastani oli Eestis vee-energia osakaal kogutootmisest ligi 28 protsenti, kuid enamik jõujaamu hävis sõjas.
Uuring nendib, et kuigi Eestis on palju jõgesid on territoorium suhteliselt tasane ning hüdroenergia potentsiaal on madal. Riigis puuduvad suured, üle 10 MW hüdrojaamad ning kõige suuremad on Linnamäel ja Keilas asuvad jaamad.
Siiski on raporti andmetel Eestis mitmeid kohti, kuhu võiks rajada väiksemaid keskkonnasõbralikke veejõujaamu.
Ministeeriumi hinnangul on peamisteks piiranguteks hüdrojaamade rajamisel on looduskaitse kaalutlused, näiteks Natura 2000 alad ja lõhejõed.
„Lõhejõgedel on lubatud veetaseme tõstmine ainult teatud tingimustel. Samuti on vee paisutamiseks vaja vee erikasutusluba ning paisutusalal olevate kinnistute omanike nõusolek,“ selgitas Ruuda.
