Ministeerium keeldub vööndiajast
SOTSIAALMINISTER ARO: Eesti läheks vööndiaja kehtestamisega vastuollu Euroopa nõuetega
Pühapäeva öösel tuleb kellad tunni võrra tagasi keerata
Sotsiaalministeerium loobub kavatsusest viia Eesti kevadel õigesse vööndiaega, mis väldiks ajavahest tekkivat stressi. “Inimestel on palju probleeme, mida me peame lahendama ja kella keeramine pole neist kõige tähtsam,” ütles sotsiaalminister Tiiu Aro eile Eesti Päevalehele.
Õigele aastaringsele vööndiajale üleminek tähendaks, et ööl vastu pühapäeva kella tunni võrra taha keeramine jääks viimaseks kella nihutamiseks. Inimeste biorütmid ajab segamini just kevadine üleminek suveajale.
Aastaid kella keeramise mõju uurinud Tartu Ülikooli professor Selma Teesalu sõnul tahtis valitsus kevadel vastu võtta määrust kella keeramise lõpetamiseks, kuid sotsiaalministeerium ei suutnud määrust ette valmistada.
“Ma ei saa aru, kuidas nad ei saanud määrust teha, kui sotsiaalministeerium ise kinnitas mulle, et nad toetavad mind,” ütles Teesalu. “Praegu oleks just õige aeg näidata, et sügisene kellakeeramine jääb viimaseks ja Eesti läheb lõpuks üle õigele vööndiajale.”
Mais kinnitas Aro, et valitsus loobus suveaega lõpetava määruse vastuvõtmisest, sest ministeeriumid ei jõudnud seda kooskõlastada.
Teesalul valmis kevadel ekspertarvamus, kus ta väitis, et kümne aasta jooksul küsitletud 3000 inimesest oli 82 protsenti suveaja vastu. Vastajad põhjendasid, et suveaeg põhjustab kahe nädala kuni kuu jooksul lisastressi ning häirib tööd ja pereelu.
Vaid kolm protsenti täiskasvanutest väitis, et neil pole suveaja tõttu probleeme. Teesalu sõnul olid need enamasti 20–40-aastased mehed ja üksikud selles vanuses naised.
Aro ütles, et sotsiaalministeerium ei kavatse praegu lõpetada järgmisest kevadest suveajale üleminekut. Ministri sõnul läheks Eesti vööndiaja kehtestamisega vastuollu Euroopa nõuetega.
“Kella keeramine pole küsimus, kus Eesti peaks üles näitama jäikust,” lausus Aro.
Teesalu väitel pole Euroopa Liidus eeskirju kellaaegade kohta. Ta tõi näiteks Prantsusmaa, mis loobus suveajast üle-eelmisel kevadel.
Professor Teesalu sõnul kannatavad kellakeeramise tõttu kõige rohkem lapsed. Teesalu rääkis, kuidas ta käis kevadel pärast kella ette keeramist ühes Tartus koolis ja nägi, kuidas unised algklasside lapsed jätsid söögi peaaegu puutumata.
“Üks väike poiss ütles, et tal ei ole isu,” ütles Teesalu. “Tavaliselt sõi ta portsjoni ära, aga kellakeeramise tõttu jättis ta kõik järele.”
“Isegi päike tõuseb varem minutite kaupa, aga meie viime kella korraga tunni võrra edasi,” ütles 1988. aastast suveaja vastu võitlev Selma Teesalu.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rein Järliku väitel ei anna suveaeg Eestis majanduslikku efekti ega aita elektrit kokku hoida, sest suvel on valge aeg ja talvel pimedus kokkuhoiuks liiga pikk.
“Kui Eestis elab ka ainult tuhat niisugust inimest, kellel esineb unehäireid seoses kella ettekeeramisega kevadel, oleks see piisav argument jääda meie vööndiaja juurde ka suvel,” kinnitas Järlik.
