Ministeerium: kümne nädala jooksul võib seagrippi nakatuda 500 000 inimest
Haiguse tõttu võib halvima stsenaariumi korral maksimaalselt töökohtadelt puududa nädalas kuni 12 protsenti töötajatest.
"Kümne nädala jooksul põeb uue gripi läbi 30 protsenti inimestest," tutvustas Normet riskistsenaariumit, kui pandeemia peaks levima halvima prognoosi järgi.
Normet rääkis, et hetkel tegeleb tervisekaitseinspektsioon haiguse ennetamise ja tõrjega. Kuna Eestis registreeritud haiged on nakatunud eelkõige reisil viibides, siis on tõsisem teavitustöö suunatud hetkel just reisijatele.
Tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro selgitas, et olukord pole vaatamata pandeemia laienemisele siiski nii tõsine, kui esialgu paistab.
"Tegemist on gripiga, mitte katkuga," lisas ta, kuid pidi nentima, et suremus seagrippi on praegu 0,6 protsenti.
Nagu kogu maailmas, on ka Eestis nakatunud eelkõige nooremad inimesed vanuses 20-29 eluaastat. Seejuures on enamik haigusjuhte tuvastatud reisilt tagasipöördumisel, kümme juhtu aga nakatunutega kokku puutumisel.
Tähelepanu all riskigrupid
Haigus puudutab tervishoiuametnike arvates kõige enam riskigruppe. Seni on seagripp tabanud inimesi peamiselt vanuses 20-29 eluaastat, samuti on haigestunute seas naisi rohkem kui mehi.
Riskigruppide hulka kuuluvad eelkõige rasedad, alla 5-aastased lapsed, üle 65-aastased vanurid, hooldekodude elanikud ning kroonilisi haigusi põdevad haiged, nagu kopsuhaiged, astmahaiged ja südamehaiged.
Viiruse levik võib samas kaasa tuua selle, et tervisekaitseasutused soovitavad perearsti poole pöörduda eelkõige riskigruppidel, kuna ülejäänud, kel pole tõsisemaid haigusnähte, suunatakse kodusele ravile.
Arstid peavad tõsisteks juhtumiteks, kui haiget tabab äge kopsupõletik või lastel tekivad probleemid kesknärvisüsteemis. Samas üritavad tervisekaitseametnikud teha kõik endast oleneva, et seagripi riigisisest levimist ei tuleks.
Vaktsiini saatus selgub septembris
Arstid ei soovita seagripi põdemise korral kasutada aspiriini, kuna see võib kaasa tuua tüsistusi.
"Antud juhul on rakendatud viirusevastast ravi," kõneles Aro. Tavaliselt ravitakse aga gripi poolt tekitatud tüsistusi, mitte viirust ennast.
Seagripi vastane vaktsiin on hetkel väljatöötamisel, kuid esialgseid tulemusi võib oodata alles septembris. Praegu võivad tervishoiuametnikud nentida, et see, kui palju saab riik vaktsiini ja keda selle eest vaktsineeritakse, sõltub riigieelarvest.
Hetkel soovib Euroopa Komisjon välja töötada ühtset vaktsineerimisstrateegiat, pidades läbirääkimisi vaktsiini tootjatega, kellest kolm on andnud teada, et saavad esialgseid tulemusi esitada alles septembris.
Vaktsiini kättesaadavus sõltub samas eelkõige Euroopa Liidu ravimiametist, kes otsustab, kas lubab vaktsiini ravimiturule või mitte. Kogu maailmas töötavad praegu vaktsiini välja kümme firmat.
Vaktsiini saamise korral on peatähelepanu all ennekõike riskigrupid, samuti tervishoiutöötajad ja eelistatumalt nooremad kui eakamad inimesed.
Teisalt mõjutab haiguse ravimist ka 1. juulil muutunud haigushüvitiste süsteem, kuna haige paraneb seagripist eelkõige ühe nädala jooksul, mil tema haigusjutu seaduse järgi ei hüvitata.
Tänavu on ülemiste hingamisteede haigusi diagnoositud 130 000 korral, neist grippi on põdenud 2500 inimest. Eestis on peamine gripihooaeg veebruaris ja märtsis.
Eilse seisuga oli Eestis alates 29. maist diagnoositud 35 seagripi nakatumise juhtu, üksteist isikut viibivad praegu haiglaravil, kuid neil tõsiseid tüsistusi pole. Ülejäänud on lubatud kodusele ravile. Kogu maailmas oli eilse seisuga diagnoositud haigusjuhtumeid 163 789, neist surmaga oli lõppenud 998 juhtu.
