„Naisteühenduste lähenemine on äärmiselt kitsarinnaline ning ebaaus,“ teatas justiitsministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse juhataja Mari-Liis Sööt pressiteenistuse vahendusel. „Justiitsministeerium on koostanud arengukava, mille eesmärgiks on kaitsta kõiki haavatavaid sihtrühmi – pere- ja lähisuhtevägivalla ohvreid, inimkaubanduse ohvreid, alaealisi – ning ennetada alaealiste kuritegevust.“

Lapsed ja mehed samuti olulised
Söödi sõnul räägitakse arengukavas perevägivallast, mitte naistevastasest vägivallast, sest selle ohvriks võivad lisaks naistele langeda ka lapsed ning mehed. „Justiitsministeerium tegeleb kuritegude ennetamisega, mitte soolise võrdõiguslikkuse küsimusega. Meie eesmärk on võidelda vägivallaga, sõltumata sellest, kas ohvriks on naine, mees või laps. Samuti ei pea me otstarbekaks koostada kahte eraldi strateegiat – ühte naiste ja teist muu vägivalla kohta.“
„Ka mõttekeskus Praxis ja Riigikantselei on leidnud, et Eestis on liiga palju arengukavasid, millega kaasneb palju bürokraatiat, dubleerimist ning millest riigil puudub ülevaade,“ lisas Sööt. „Ohvritele ei ole vaja arengukavade aruandeid, vaid reaalset abi, varjupaiku, psühholoogilist nõustamist jms.“ 
Naisorganisatsioonide ümarlaud teatas eile, et justiitsministeeriumis ette valmistatud vägivallaga võitlemise arengukava ignoreerib täielikult naistevastast vägivalda.
Naisorganisatsioonid nõudsid ühisavalduses, et valitsus valmistaks kiiremas korras ette eraldi arengukava naistevastase vägivalla ennetamiseks ja tõkestamiseks ning kindlustaks selle elluviimise ka vajaliku rahahulgaga.