Ministeerium: NATO-l on plaan Eesti kaitseks olemas
Varem on avalikkuses avaldatud kahtlusi, et sellist kava ei ole ja NATO lepingu 5. artiklis ette nähtud kollektiivkaitse olevat tühipaljas sõnakõlin.
Arusaamine sellest, et Venemaad tuleks NATO ohuhinnangutes arvesse võtta, oli kiirem ka läänepoolsete liitlaste hulgas levima pärast Venemaa tungimist Gruusia territooriumile möödunud aasta augustis.
Eelmine NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas (SACEUR) kindral Bantz John Craddock palus Raadio Vaba Euroopa teatel möödunud sügisel Budapesti tippkohtumisel NATO liikmesriikide poliitilistelt juhtidelt nõusolekut Baltimaade uue kaitseplaani koostamiseks. Toona ennustas välismeedia selles küsimuses poliitilisi konflikte, kuid need konfliktid pole avalikku kinnitust saanud.
NATO ametist lahkunud peasekretär Jaap de Hoop Scheffer ütles oma hüvastijätulvisiidil Eestis, et tööd sellega tuleb jätkata. Samuti kinnitas Läti kaitseminister Imants Lieģis möödunud nädalal Läti Raadios, et kava koostamine „on päevakorral“.
Samas on kõik kuidagi asjassepuutuvad inimesed ühel nõul, et kava sisu on igal juhul salajane, mistõttu on selle valmimise ja muutmise kohta sama hästi kui võimatu informatsiooni saada.
Kaitseministeerium: plaan on olemas, ärge muretsege
„Kaitseotstarbelise organisatsioonina on erinevate kaitseplaanide koostamine ja uuendamine NATO jaoks igapäevane tegevus,“ ütles Eesti Päevaleht Online’ile kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.
„Eesti on igati rahul selles vallas NATOs toimuvate arengutega ning meie julgeolek pole kunagi olnud nii hästi kaitstud kui täna,“ lisas Kuimet, viidates ka Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Laaneotsa väitele, et kaitseplaan on olemas.
„Alliansil ei ole topeltstandardeid, ta ei tee mingit hinnaalandust Eesti kaitsmisel. NATO-l on plaan Eesti kaitseks olemas," kinnitas ka kaitseväe juhataja Ants Laaneots vabariigi aastapäeva kaitseväe paraadil tänavu veebruaris Narvas.
Laaneots: NATO juhtkond kiidab Eesti ajateenistuse heaks
NATO kõrgem sõjaline juhtkond on Laaneotsa sõnul pidanud kõige kohasemaks Eesti enesekaitse mudeliks just praegust, milles on lisaks kohustuslikule ajateenistusele ka elukutselisi väeosi ning vabatahtlik Kaitseliit. Ametliku õnnistuse sellele kontseptsioonile on andnud ka Eesti valitsus, kinnitades kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude peastaabi ühistööna valminud kaitseväe arengukava aastateks 2009–2018.
„See on esimene teaduspõhiselt, NATO vastavatel metoodikatel väljatöötatud dokument, kus arendamist vajavad kaitsejõudude võimekused on vahetult seotud ohuhinnanguga,“ rääkis Laaneots. „Sellega oleme loonud nii enda kui ka NATO kõrgema sõjalise juhtkonna arvates Eestile meie oludes kõige otstarbekama sõjalise riigikaitse mudeli, mille märksõnaks on segakomplekteeritus. Siin on tasakaalus elukutseline kaitseväe tuumik, reservväelased ja vabatahtlikud kaitseliitlased.“
Kunnas: 2007. aastal plaani ei olnud
„Kui ma teenistusest lahkusin, 2007. aasta oktoobris, siis seda plaani ei olnud,“ ütles Eesti Päevaleht Online’ile reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas. „Kui see plaan oleks valmis, siis tuleks seda saladuses hoida.“
Kunnas nimetas tähelepanuväärseks Briti parlamendi kaitsekomitee seisukohta 10. juulist, et Balti riikide kaitseplaan peaks kindlasti sisaldama kinnitusi kaitsest Venemaa rünnaku vastu.
„Kaitseplaanid on vaja teha kõikidele NATO riikidele,“ ütles Kunnas. „NATO jaguneks ääreriikideks ehk rinderiikideks, mis peaksid olema oma territooriumi kaitsma igal juhul. Need, kes ei ole välispiiril, peaksid olema n-ö rinderiike toetama. Pole õige, et kõik riigid peaksid endale rajama ekspeditsiooniarmee.“
Lätlaste ja leedulaste valusad kärped
Lõunanaabrite Läti ja Leedu riigikaitse seisukord on Kunnase sõnul praegu viletsam kui Eestis. „Lätis ja Leedus on nii suured eelarvekärped, et nad ise ei tea ka, mida nad teevad,“ kommenteeris Kunnas. „Nende seis on igatahes palju halvem kui meil.“
Kommenteerides IMFi väidetavat nõudmist, et Läti peab oma kaitsekulutused kärpima 1 protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP) praeguselt 1,4 protsendilt, juhtis Kunnas tähelepanu asjaolule, et kõigi Baltimaade (SKP) väheneb praegu kiiresti, nii et eelarves ette nähtud kaitsekulutuste absoluutarv, mis praegu on Lätis 1,4 protsenti SKPst, võib aasta lõpul olla suhtarvuna palju suurem.
„See puudutab ka meid, praegu moodustavad kaitsekulutused Eesti sisemajanduse koguproduktist 1,75 protsenti, kuid see võib olla aasta lõpuks rohkem – see sõltub sellest, mis see SKP aasta lõpuks on,“ ütles Kunnas, viidates võimalusele, et täiendavad eelarvekärped võivad asja veel muuta.
