Ühe aspektina tahab ministeerium, et rohkem oleks neid, kes vanglast ennetähtaegselt vabaneksid, seega oleks nende reaalne vangistus lühem. „Inimene, kes vabaneb karistusaja lõppedes, läheb oma teed: riik ei saa tema üle teha järelevalvet ning kriminaalhooldus ei saa teda aidata kohaneda eluga vabaduses,” rääkis ministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Jako Salla. Tema sõnul panevad pea pooled vangid vabanenud aasta jooksul toime uue kuriteo, ennetähtaegselt vabanenutest teeb seda aga veerand. „Kuigi võib tunduda, et inimese vangistamine võimalikult pikaks ajaks kaitseb ühiskonda, on tegelikult selle mõju vastupidine,” nentis Salla.

Loe edasi, kui pikk võiks justiitsministeeriumi hinnangul olla šokivangistus ja mida nende võtetega saavutada püütakse.