Ministeerium: teletorn pole kultuuriobjekt
Teletorni üleriigiliselt tähtsate kultuuriobjektide eelistusnimekirja esiotsa tõusmine ei tähenda veel seda, et kultuuriministeerium seda kultuuriobjektiks peaks.
„Kui võrrelda neid objekte, mis üleriikliku tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide nimekirjas, siis teletorni puhul on tegu turismiobjektiga,“ selgitas Pärn Päevaleht Online’ile.
„Lisaväärtus ja seos kultuuriga saab tulla siis juurde, kui sinna tuleks ekspositsioon 1991. aasta putšist või näiteks Skype’ist,“ lisas ta.
Teletorn on regionaalminster Siim Valmar Kiisleri eestvõttel määratud rajatiste nimekirja, mis peaksid saama EL-i tõukefondidest toetust kui üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektid.
„Ülejäänud nimekirjas olevad objektid, näiteks Eesti rahva muuseum, meremuuseum, vabaõhumuuseum on meie kultuuri identiteediobjektid ja nende hoidmisel, tutvustamisel ning rahastamisel on otsene seos kultuuriministeeriumiga,“ ütles Pärn.
Teletorn saab näitusekeskuse „kuskil tulevikus“
Heaks kiidetud üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide projektide nimekirjas kirjutatakse, et Tallinna teletornile eraldataks toetus vaateplatvormi rekonstrueerimiseks ning konverentsi- ja näitusekeskuse ehitamiseks, kirjutas tänane Eesti Päevaleht.
Kuid teletorni omaniku, riigi enamusosalusega AS-i Levira poolt eelmisel aastal tellitud projekti kirjelduses on selgelt kirjas, et konverentsi- ja näitusekeskus rajataks alles kunagi tulevikus.
Üleriigiliselt tähtsate kultuuriobjektide meetmest taotletav 87 miljonit ja Levira esialgne 16-miljoniline omapanus rahastaks esialgu vaid ehitustöid, mis aitaksid peamiselt kõrvaldada torni sulgemise põhjuseks olnud tuleohutusnõuete rikkumised. Ehk siis selle summa sisse kuuluks parklate, pääsla, liftide, tuleohutusabinõude ja kolme korruse renoveerimine.
Restorani, konverentsiruumide ja terrassi ehitamine toimuks alles „teises etapis”. Kokku on kavas koguni kolm ehitusetappi, viimases rajataks veel valgusskulptuuride park. Kõik kokku maksab hinnanguliselt 250 miljonit krooni.
Kust peaksid tulema projekti järgmiste etappide elluviimiseks vajalikud 150 miljonit? Sellest Levira eelprojekt vaikib. „Järgmiste etappide realiseerimine ja selleks vajalike rahaliste vahendite leidmine saab olema SA Tallinna Teletorn ülesanne.Allikatena nähakse EL-i struktuurifonde, Tallinna linnavalitsust ning sihtasutuse asutajaliikmeid,” nenditakse seal üldsõnaliselt.
