Kui jahtklubide liit tõi konkreetse näitena Hiiumaale Ristnasse kavandatavast tuulepargi, siis ministeeriumi vastus sisaldab küllaltki kuiva loetelu asja reguleerivatest seadustest ning üldteade tõdemust, et kõigil on võimalik tuuleparkide osas arvamust avaldada.

„Leiame, et avamere tuuleparkide rajamine traditsioonilistesse ning sageli ka oma looduslike tingimuste poolest unikaalsetesse purjetamispiirkondadesse kahjustab olulisel määral purjetajate huvisid,“ seisis jahtklubide liidu poolt aprilli lõpus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile adresseeritud kirjas.

„Näitena võib siinkohal tuua Hiiumaale Ristna poolsaare tippu planeeritava ulatusliku avamere tuulepargi. Ristna neeme näol on tegemist juba pikaajaliste traditsioonidega ainulaadsete surfitingimustega kohaga, mis on ülimalt populaarne purjelauasõidu ning lohesurfi harrastajate seas, ja seda mitte ainult Eesti piires,“ kirjutasid purjetajad.

Ministeeriumi vastus seisnes peamiselt üldsõnalistes selgitustes ning konkreetselt Ristna piirkonnaga seonduvat ei puudutatud.

„Keskkonnaministeeriumil tulevikus plaanis reguleerida merealade ruumilist planeerimist. Nimetatud tegevuste alustamisel kaasatakse kõiki huvitatud osapooli, sealhulgas ka Eesti Jahtklubide Liitu,“ seisis keskkonnaministeeriumi vastuses.

Jahtklubide liidu president Jüri Käo ütles, et nende pöördumise mõte peitub lühidalt selles, et kui mingit tuulepargi planeeringuid tehakse, siis arvestataks ka purjetajate soovidega. „Ristna on unikaalne ala Eestis purilaudurite jaoks, teist sellist ei ole,“ lisas ta.

Kui mõne tuulepargi lubade taotlemine aktuaalseks läheb, siis kavatsevad purjetajad Jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallase sõnul kindlasti kaasa rääkida. „Loomulikult kui on midagi öelda,“ rõhutas ta.

Hetkel ei ole Kallase sõnul silmapiiril ühtegi teist tuulepargiprojekti peale Ristna, mis võiks purjetajatele vastukarva olla.