Ministeeriumi rünnaku tõttu täiendatakse hädaolukorra nimekirja

Äkkrünnaku ja eestlasi mõjutava välissündmuse toimumise tõenäosus on suurenenud.

Riigi paarikümne hädaolukorra nimekiri, mille jaoks peab olema tehtud riskianalüüs, täieneb 1. augustist äkkrünnaku ning paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustava sündmuse tõenäosusega mõnes välisriigis.

Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Priit Laaniste ütles, et siiani ei peetud neid sündmusi Eesti jaoks nii tõenäolisteks, et nende kohta koostada eraldi asutuste riskianalüüs ja plaan. „Võttes aluseks näiteks äkkrünnakud Soomes, Breiviku ja kaitseministeeriumi sündmuse (Karen Drambjan sooritas relvastatud rünnaku kaitseministeeriumi hoonesse — U. J.), on kindlasti tekkinud vajadus analüüsida äkkrünnaku toimumise tõenäosust ja tagajärgi Eestis põhjalikumalt,” sõnas ta.

Aastaid arutatud

Välisriigi sündmuse lisamine nimekirja on olnud Laaniste sõnul aastaid arutluse all, aga nüüd on riik seisukohal, et suurema hulga Eesti kodanike välisriigis hätta sattumine, näiteks loodusõnnetuse tagajärjel, on reaalne ja teiste riikide eeskujul peab ka Eesti selleks paremini valmistuma.

„Suurem hulk Eesti kodanikke on jäänud hätta Gruusia ja Kongo kodusõja ajal 1990. aastate alguses ning Kagu-Aasia tsunamikatastroofis. Paljud maailma riigid on käivitanud suuremahulisi oma kodanike evakueerimisi kriisikolletest ja sellisteks olukordadeks valmistutakse,” lausus ta.