Ministeeriumiuste taga küpseb Eesti oma tuumaseadus

Mi­nis­tee­riu­mi­de va­hel ring­lev pro­jekt kin­gib õigu­se mää­ra­ta jaa­ma asu­koht va­lit­su­se­le.

 Ma­jan­dus- ja kom­mu­ni­kat­sioo­ni­mi­nis­tee­riu­mi (MKM) kin­ni­tu­sel on te­ge­mist vaid tee­ma­de kaar­dis­ta­mi­se­ga. Kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mist vas­tu­seks saa­de­tud täien­du­set­te­pa­ne­kud vii­ta­vad siis­ki ena­ma­le kui vaid ava­lik­ku­se tä­he­le­pa­nu eest kõrva­le jää­nud si­su­kord. Muu hul­gas kä­sit­leb kar­di­na­te ta­ga val­mi­nud sea­du­se pro­jekt tee­ma­sid va­ja­li­kest kesk­kon­nauu­rin­gu­test tuu­makütu­se eks­por­di ja im­por­di­ni.

„Eelnõude töö­ver­sioo­ne me üldjuhul ei ava­li­kus­ta, see te­ki­tab vaid se­ga­dust,” sel­gi­tab MKM-i ener­gee­ti­ka ase­kants­ler Ei­na­ri Ki­sel. Te­ma kin­ni­tu­sel on sea­du­se aren­da­mis­se kaa­sa­tud mit­med mi­nis­tee­riu­mid ja mõned spet­sia­lis­tid.

„Täh­tae­ga­dest on vei­di va­ra veel rää­ki­da, prog­noo­si­ta­valt võiks hi­lissügi­sel rää­ki­da eelnõust, mi­da on võima­lik ava­lik­ku­ses aru­ta­da,” ütles Ki­sel ja tun­nis­tas, et et­te­pa­ne­kuid on kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­milt (KKM) ju­ba küsi­tud.

Palju küsimusi

KKM-i kesk­kon­na­kor­ral­du­se ase­kants­le­ri Har­ry Lii­vi sõnul an­nab pro­jekt hea üle­vaa­te sel­lest, mi­da sea­dus hak­kab re­gu­lee­ri­ma, kuid ei sel­gi­ta, kes mi­da ja mil­li­ses eta­pis peab te­ge­ma. „P­ro­jek­tist ei sel­gu, kui­das ot­sus­ta­tak­se tuu­ma­jaa­ma ka­su­tu­se­levõtt, kes va­lib ja mil­lis­te kri­tee­riu­mi­de alu­sel va­li­tak­se et­tevõte, kes ra­jab tuu­ma­jaa­ma ja kui­das kaa­sa­tak­se pro­jek­ti ava­lik­kus,” mär­gib Liiv vas­tu­seks saa­de­tud kom­me­naa­ris.

Liiv hei­dab pro­jek­ti­le et­te ka vas­tuo­lu sea­dus­te­ga jaa­ma asu­ko­ha üle ot­sus­ta­mi­sel. Ni­melt ütleb sea­du­sep­ro­jekt, et tuu­ma­jaa­ma asu­ko­ha ot­sus­tab va­ba­rii­gi va­lit­sus MKM-i et­te­pa­ne­ku alu­sel. Lii­vi sõnul lõikab see aga ära ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se või maa­va­ne­ma pä­de­vu­se, sest keh­ti­va sea­du­se jär­gi saab asu­ko­ha va­li­mi­ne toi­mu­da vaid üld- või maa­kon­nap­la­nee­ri­gu alu­sel.

„Meie hin­na­gul tu­leks kõige­pealt ära näi­da­ta, kui­das võetak­se vas­tu ot­sus tuu­mae­ner­gia ka­su­tu­se­levõtuks Ees­ti rii­gis,” mär­gib Liiv. Te­ma sõnul võiks se­da ni­me­ta­da ting­li­kult po­lii­ti­li­seks või põhimõtte­li­seks ot­su­seks.

Karavan liigub ühes suunas

•• Tuumaenergeetika-alased õigusaktid ja eelnõud jõuavad valitsusse 2011. aasta lõpuks.

•• Paradoksaalselt ei kannusta roheliste toetatav saastetasude tõstmise ettepanek ainult suunda asendamaks põlevkivi osaliselt tuuleenergiaga, vaid soodustab ka tuumaenergia kaasamist.

•• Näiteks on mitmete kümnete tuumareaktoritega Prantsusmaal CO2 heitmed esmaseks tarbeks kuluva energia kohta Eestiga võr-reldes enam kui kaks korda väiksemad.