Minister Parts keelas sadamal osta konflikti tekitavaid kinnistuid
Muugas endale 30-hektarilist maatükki ihanud sadamafirma peab sellest suu puhtaks pühkima, sest majandusminister Juhan Parts otsustas möödunud aasta lõpus tehingu keelata.
Sadama vahetus läheduses asuva kinnistu ostis suurärimees Märt Vooglaiule kuulunud AS Estoplast juba kümme aastat tagasi. 2000. aastal liikus kinnistu OÜ-le Xenos Invest ning vähem kui aasta hiljem juba praegusele kinnistu valdajale Alforst Investile. See ettevõte kuulub Varuli advokaadibüroo partnerile Ants Mailendile. Varuli advokaadibüroo asub Tallinna kesklinnas Vooglaiu ehitatud Admirali hoones ning Eesti Ekspress on kirjutanud, et just see büroo teenindab Vooglaidu juriidilistes asjades.
“Teate, ma ei soovi Pööli kinnistute teemat mitte kuidagi kommenteerida ega soovi ka selgitada, miks,” oli Mailend konkreetne. Vooglaid ise lausus, et ta on väsinud tõestamast, et kinnistu ei kuulu talle. “Ma olen pidanud kümme aastat sellega tegelema ja ma ütlen taas, et mina ei ole nende kinnistutega enam mitte kuidagi seotud.”
Vooglaiu määras Tallinna Sadama nõukogu liikmeks 2003. aasta augustis toonane rahandusminister Tõnis Palts, kes praegu kuulub ise samuti nõukokku. Enne valimisi on Vooglaid toetanud märkimisväärsete summadega Reformierakonda ja Keskerakonda ning sadama nõukogu eesotsas on viimastel aastatel olnud just nende erakondade liikmed.
Esimest korda näitas sadam tõsist Pööli kinnistute ostmise huvi 2004. aastal, kuid toona tehinguni ei jõutud. Taas tõusis teema sadama juhtkonnas päevakorda kaks aastat hiljem, sest vaba maa ressursiga sadam just ei hiilga. Pööli kinnistud oleksid sadamale tähtsad eelkõige sellepärast, et vaid sealtkaudu pääseb ligi läänepoolsematele aladele, kuhu sadam saaks tulevikus laieneda. Samuti on 30 hektarile võimalik rajada näiteks logistikapark ning kasutada maa-ala ladustamiseks.
Üdini ebatavaline
Läbirääkimised Mailendiga jõudsid nii kaugele, et mõlemad pooled kirjutasid alla kavatsuste protokollile. Sadama juhtkond valmistas tehingu üksikasjad ette ka nõukogule ning sisuliselt olid puudu vaid nõukogu liikmete allkirjad. Tehing pidi ametlikuks saama nõukogu viimasel koosolekul vahetult enne eelmise aasta lõppu.
Siis aga juhtus midagi üdini ebatavalist: vahetult enne nõukogu koosolekut andis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kirjaliku käsu Pööli kinnistuid mitte osta. Kunagi varem ei ole Parts nii jõuliselt nõukogu otsustuspädevusse sekkunud. Seejuures on nii sadama juhtkond kui ka nõukogu igati maa ostmise poolt.
“See oli väga üllatuslik ettevõtmine ja me ei ole seni saanud mitte ühtegi ühest põhjendust, miks seda maatükki osta ei tohi,” lausus Seli ning lisas, et tema hinnangul näitab see ka ministri usaldamatust nõukogu vastu. “Alati on üllatus, kui üks inimene on targem kui kaheksa inimest. Tahaks isegi teada, kust see ühe inimese tarkus tuleb või on tal mingid teised huvid ja eesmärgid.”
Seli sõnul arutas kinnistute ostmist ka nõukogu juures töötav auditikomitee ning selle otsus oli, et kinnistud tuleb laiendamise huvides osta. “Hind oli väga sobilik. Kui suvel ostsime sama kinnistu kõrvalt sama suure maatüki ligi saja miljoni krooniga, siis selle oleks saanud ligi poole odavamalt,” rääkis Seli. Naaberkinnistu hinda kergitas asjaolu, et selle kohta on olemas detailplaneering, mis laseb maatüki kiiresti kasutusse võtta. Praegu peab sadam selleks läbirääkimisi kolme ettevõttega.
Küsimusele, kas tema hinnangul võis üks põhjus olla Vooglaiu võimalik seotus kinnistuga, vastas Seli, et kinnistu ostmiseks pole Vooglaid nõukogus survet avaldanud. “Ma olen seda (Vooglaiu võimalikku osalust – toim) uurinud ja lasknud sadama juhtkonnal välja otsida. Viimase kümne aasta jooksul Vooglaiu nimi küll kuskilt läbi ei jookse.”
Vooglaid ise kümne aasta taguseid sündmusi meenutada ei soovinud. Küsimusele, kas toona oli maatüki ostmise mõte see hiljem vaheltkasuga just sadamale maha müüa, vastas ta, et toona ta ei tundnud Tallinna Sadamast mitte ühtegi inimest ligilähedaseltki. “Sama hästi võiks küsida, miks ma ostsin kümme aastat tagasi Kalevi aktsiaid. Ma ise ka ei tea,” ütles Vooglaid.
Ühtaegu lisas ta, et tema hinnangul oleks sadamal siiski ainuõige tegu see kinnistu ära osta. “Mina olen kindlalt seda meelt, et sadamal on seda kinnistut vaja, ja otsus jätta see ostmata oli selgelt ebamajanduslik.”
Parts: sadam arendagu, mitte ärgu ostku maad
•• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts andis mõista, et tema hinnangul peaks sadam tegelema pigem konteinerveovõime arendamisega, mitte ostma uusi maatükke.
•• “Sadamal tasub osta neid maatükke, millel on selge osa arengustrateegias. Et ei kulutataks asjatult aega ja raha, ma sellise juhtnööri andsingi,” lausus Parts.
•• Parts ütles, et ta üldse ei teagi, kes on maatüki omanik, ning see teda ka ei huvita. “Võib-olla kunagi hakkab huvitama ja ma siis uurin seda. Aga praegu ma ei spekuleeri, kas selle taga on Vooglaid või ei ole.”
•• “Sadam ei saa olla nagu suvaline hulgimüügiladu, kuhu toppida kaupa, et äkki kunagi läheb vaja. See ei ole loogiline,” põhjendas Parts. Tema sõnul tekkis vajadus tehingule veto panna, sest pärast aprillisündmusi sai sadama kaubavahetus tohutu tagasilöögi. “Kui firmal läheb hästi ja tumedaid pilvi pole näha, siis võib mitmeid asju kavandada. Praegu tuleb aga keskenduda peaeesmärgile ehk konteinerveovõime arendamisele.”
•• Parts tunnistas, et nii otse on ta Tallinna Sadama juhtimisse sekkunud väga harva.
