Minister Pevkur lubab tervishoiutöötajatele kolme aastaga vaid 10 protsenti palgatõusu
Möödunud aasta sügisel tulutult palgaläbirääkimisi pidanud ja tänavu jaanuaris riikliku lepitaja juuresolekul haiglate liiduga eriarvamuste protokolli allkirjastanud arstide liidul sai mõõt täis ja arstid teatasid, et hakkavad oktoobri alguses streikima. Aeg on õige, sest praegu on arutusel tuleva aasta riigieelarve. Kui kauaks arstid töö katkestavad, pole praegu veel selge. Kuid kindel on see, et arstid, õed ja hooldajad tahavad raha juurde. Kas nad seda saavad, on iseküsimus.
Alustuseks vaadakem üle arvud. Tervise arengu instituudi andmetel oli Eesti arsti keskmine brutokuupalk möödunud aastal 1700 eurot, õel või ämmaemandal 870 eurot ja hooldustöötajal umbes 500 eurot.
Võrdluseks võib võtta praegu ühes arstide meililistis liikuva tööpakkumise. Soome Savonlinna otsitakse perearsti. Brutopalgaks pakutakse 12 000 eurot kuus, astmelise tulumaksu tõttu kulub sellest maksudeks umbes 6000 eurot. Aga siiski – kätte jääks ka 6000 eurot. Ja teada on, et Soome perearstikeskused on abiks ka elupaiga leidmisel, lisaks toetatakse keeleõpet. Seega on arstil valida: kas kolida ja teenida 6000 eurot kätte või jääda patrioodiks ja saada igal kuul kätte 1300 eurot (1700-eurosest brutopalgast).
Eesti kontekstis on arsti 1300-eurone netopalk hea ja seega kipuvad arstide palganõudmised tekitama siin pigem klassiviha: nad ju teenivad niigi hästi, mis nad virisevad! Kuid Eesti arst ei vaata teenimisvõimalusi otsides ringi üksnes riigisiseses palgasüsteemis. Sama kehtib ka õdede ja hooldustöötajate kohta.
Haigekassa ja haiglate liidu läbirääkimistel leiti, et meditsiinitöötajate palgatõusuks võiks kolme aasta peale planeerida 15 protsenti ehk viis protsenti aastas.
Probleem pole ju arsti palgas Eestis meie keskmisega võrreldes, sest ka Soomes on arsti palk kaks keskmist töötasu – vahe on lihtsalt kahe riigi keskmistes palkades. Meditsiinitöötajad – nagu näiteks keevitajadki – saavad välismaale tööle minna, kuid eesti keele õpetajad Rootsis, Soomes või Inglismaal ehk erialast tööd ei leia. Seetõttu on meditsiinivaldkonna asjatundjate sõnul väga raske õpetajaid ja arste võrdselt kohelda. Ja just see ongi see konks, tänu millele meditsiinitöötajad saavad oma nõudmisi esitada.
Järgmise aasta osas on võimalused pisut suuremad. Sotsiaalminister Hanno Pevkur teatas eile, et tervishoiutöötajad võivad arvestada, et järgmise kolme aasta jooksul on palgatõus „vähemalt 10 protsenti”. Haigekassa omalt poolt tuletas meelde kevadist lubadust viie protsendi kohta.
„Haigekassa juhatus tegi nõukogule kevadel järgneva nelja aasta tulude-kulude prognoosi esitades ettepaneku tervishoiutöötajate viieprotsendiliseks palgatõusuks 2013. aastal. Kevadel haigekassa nõukogus dokumenti ei kinnitatud ja seda otsustati uuesti arutada pärast rahandusministeeriumi suveprognoosi avaldamist,” meenutas Kersti Reinsalu.
Hooldajaid ei rõõmusta
Neist kahest variandist lähimas tulevikus parim tähendaks tervishoiutöötajatele järgmisel aastal viieprotsendist tõusu. Sel aastal aga pole lisaraha kuskilt paista. See arste ei rõõmusta ja rõõmustab veelgi vähem 500-eurose kuupalga juures virelevaid hooldajaid, kes päevast päeva füüsiliselt rasket ja emotsionaalselt kurnavat tööd teevad.
„Kas meie nõudmised on suured või väikesed? Kui eesmärk on pidurdada tervishoiutöötajate lahkumist, siis peab palgatõus olema piisav motivatsioon, et seda eesmärki täita. Meile ei ole mõtet pakkuda kümmet protsenti kolme aasta jooksul, see lihtsalt ei ole motiveeriv,” ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.
Mis siis saab, kui laua taga kohtuvad kaks teineteisest nii kaugel olevat poolt? „Me pole öelnud, et meie nõudmised peavad täpselt samasugustena lepinguks vormuma. Läbirääkimised on kompromisside küsimus,” andis Rehemaa siiski ruumi ka läbirääkimisteks. Üks läbirääkimiste küsimus on ka selles, millise tervishoiuameti esindajate palgamure peaks esmalt lahendama. Kõige suuremas rahahädas on hooldajad, aga kõige kulukam oleks õdede palga tõus, sest neid on kõige rohkem. Kui tuhande elaniku kohta on Eestis 3,2 arsti, siis õdesid on tuhande elaniku kohta 7,1.
Milline on riigi valmidus läbirääkimisteks, peaks selguma lähiajal, veel enne oktoobri algusesse plaanitud streiki. Septembri lõpus arutatakse riigieelarvet ja ka haigekassa nelja aasta tulude-kulude plaani.
Sotsiaalministeeriumi arvutuste kohaselt nõuaks arstide, õdede ja hooldustöötajate soovide maksimaalne täitmine järgmisel aastal eelarvest 157,7 miljonit eurot lisaks. Haigekassa pakutud plaan ehk viieprotsendine tõus küsiks eelarvest viis miljonit eurot.
Riigieelarvest soovivad uuel aastal suuremat tükki saada ka teiste valdkondade esindajad peale tervishoiutöötajate. „Seekord on avaliku sektori palkade tõstmise surve eelarveläbirääkimisel üks valusamaid teemasid, õpetajate palkade tõstmisest on seni kõige konkreetsemalt juttu olnud,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. Milline valdkond suudab endale palgatõusu välja kaubelda, selgub lähinädalatel. Seejärel võtab asja arutelu üle riigikogu.
Haigekassa reservid
Meditsiinitöötajatel on raha nõudlemise allikaks ka üks võimalik reserv: haigekassal on praegu ligi 162 miljonit eurot jaotamata kasumit. „See on arstiabiks kogutud raha, mida pole kasutatud. Võib mõelda, et on küüniline sealt võtta palkadeks, aga palkadele kuluks sealt ainult osa ja kui eesmärk on hoida arste ja õdesid Eestis, on see õige kulutus. Meie eesmärk pole siiski ühekordne palgatõus, vaid mitmeaastane kollektiivleping ja selleks, et edasi minna, on rahastuses vaja süsteemseid muudatusi,” ütles Rehemaa.
Katrin Rehemaa
arstide liidu peasekretär
••Millal streik algab?
Oktoobri alguses.
••Aga mis kuupäeval täpselt?
Seadus nõuab, et arstid peavad täpse kuupäeva ütlema vähemalt kaks nädalat enne streigi algust.
••Kes streigivad?
Tallinna ja Tartu haiglate ambulatoorsete haigetega tegelevad eriarstid.
••Kes kindlasti ei streigi?
Kiirabi, erakorralise meditsiini ja intensiivraviosakonnad töötavad täies mahus, töö ei katke ka sünnitusabi, rasedate, laste ja onkoloogiliste haigete ravis.
••Aga perearstid?
Pole veel teatanud otsusest streigis osaleda või mitte.
••Kas streigi ajale sattunud plaanitud operatsioonid toimuvad?
Tõenäoliselt küll.
••Kui eriarsti vastuvõtt langeb streigi ajale, kuhu ja kuidas patsiendi aeg nihkub?
Vastuvõttude nihutamise kord ei ole veel otsustatud.
