Minister Reiljani eriluba viis seaduserikkumiseni


Nõo lihakombinaadi omanik ehitas eramu järvest meetri kaugusele

Keskkonnaminister Villu Reiljan andis Nõo lihakombinaadi omanikule seadusevastase loa ehitada järve kaldale eramu. Tartumaal Nõo vallas Viisjaagu järve kaldale meeter veepiirist kerkib Nõo lihakombinaadi ühe omaniku Ain Otstaveli eramu. Aasta tagasi andis keskkonnaminister Villu Reiljan Otstavelile loa, millega Viisjaagu järve kaldal vähenes ehituskeeluvöönd 50 meetrilt 25 meetrini.

“Mis oli seal nii erilist, et pidi keeluala vähendama ja eriloa andma,” imestas Viisjaagu järve üks õigusjärgne omanik Riho Koppel.

Järve omanik on nõutu

Nõo vald, mis aasta tagasi ei näinud põhjust Otstavelil järvekaldale ehitamist keelata, on nüüd nõutu: isegi lubatud 25 meetrist ei ole juttu, sest maja kerkib vaid meetri kaugusele veepiirist. Tagatud pole ka 10 meetri laiust kallasrada, millel kõik vabalt käia peavad saama.

Eelnevale kindlale kokkuleppele ministeeriumis viitavad ka kuupäevad dokumentidel, mille alusel ehituskeeluala vähendati. Mõne päeva jooksul möödunud juunis on vormistatud valla, maakonna keskkonnaosakonna ja ministeeriumi dokumendid.

“Möödunud aastal mõõtsid vallaametnikud kohapeal maa ja järve vahelist ala ja nad väidavad, et siis oli kavandatavast majast järveni lubatud 25 meetrit, nagu kaardid näitasid,” kinnitas Nõo vallavanem Esta Tamm.

“No viis või kümme meetrit kaugemal võis veepiir möödunud aastal olla, aga mitte rohkem,” oli järve omanik veendunud. “Veeseis on praegu tavalisest umbes 30 sentimeetrit kõrgem.” Lapsest saadik on Riho Koppel Viisjaagu järvel paadiga sõudmas käinud ning kerkivast majast kümmekonna meetri kaugusele kõrkjate vahele on ta paadiga alati pääsenud.

“Järve veeseis on tänavu erakordselt kõrge ning meile oli see ebameeldiv üllatus, et veepiir majale nii lähedal on,” oli Tamm segaduses. “Imestasime möödunud aastal, miks keegi üldse tahab niisuguse soise pinnaga järve kaldale oma maja ehitada, aga me ei näinud ka ühtegi mõistlikku põhjust, miks ära öelda. Seda enam, kui keskkonnaministeeriumi spetsialistid leidsid, et maja võib sinna ehitada,” rääkis Tamm.

Järve õigusjärgsed omanikud Koppelid said majaehitusest teada, kui hoone paar kuud tagasi nende järve kaldale kerkima hakkas. “Järveäärne maa pole selle koha peal meie oma, aga me muretseme järve puhtuse pärast, sest ei kujuta ette, kuhu nad oma solki laskma hakkavad,” rääkis Tõravere observatooriumis töötav Riho Koppel.

Karjuse ettepanekul peatas ja tühistas vald ehitusloa, kuid seda pole Nõo ühe suurema tööandja, Nõo lihakombinaadi omanik Otstavel tõsiselt võtnud. Esmaspäeval käis ehitus täie hooga ning ümberkaudsed elanikud teadsid, et ehitajad töötavad iga päev.

“Majaomaniku käitumine on ebakorrektne,” tõdes vallavanem Tamm teadmata, kuidas vald suudaks end niisuguses situatsioonis maksma panna.

Ministeerium pahandab

“Tüüpiline juhtum, kus ehitaja on kõige peale vilistanud,” tähendas keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja Tiit Randla. “See võib lõppeda nagu kõik teised samasugused juhtumid: maja ehitatakse valmis ja mingit karistust ei järgne. Aga ükskord peaks pretsedendi looma, muidu jätkub karistamatu tegevus,” lausus Randla, kes lisaks keskkonnaminister Villu Reiljanile kirjutas alla ehituspiirangut vähendavale lubakirjale.

Isegi keskkonnaministeeriumis niisuguste taotluste asjus tavaliselt nõu andev Veljo Ranniku on ministeeriumile kirjutanud, et tegu on ilmse seaduserikkumisega ja tuleb esitada protest.

Järvel kultuurilooline roll

Ranna- ja kaldakaitse seaduse järgi saab ehituskeelutsooni, mis 23 hektari suurusel Viisjaagu järvel on 50 meetrit, vähendada maksimaalselt 25 meetrini ning ainult keskkonnaministri eriloal. Tundmatuks jäänud ministeeriumiametnikku ei pannud imestama, et minister sellise eriloa välja on andnud ning ministeeriumis keegi teine asjaga kursis pole.

“Eramuehitaja oli vallamajas väitnud, et saab keskkonnaministri loa,” teadis Nõo vallavolikogu liige Ülo Kivirand, kelle talumaa ulatub samuti Viisjaagu järve kaldani.

“Kas nüüd katuse all uut maja just lammutama peaks, aga…” oli volikogu liige asjade edasise käigu suhtes nõutu.

Loe veel

Praegu õitsvate vesiroosidega kaunil Viisjaagu järvel on oma kultuurilooline tähtsus, sest 1935. aastal kinkis Eesti riik poole järvest Tartu Ülikooli esimesele rektorile, professor Hendrik Koppelile. Hiljem ostis professor juurde teise poole järvest, maad ja teisegi järve. 150 meetri kaugusele järvest metsa sisse ehitati 1940. aastal suur suvemaja, mida läbi aastakümnete on kasutanud tema järeltulijad. Järvi ja maad taotleb tagasi kolm perekonda Koppeleid.

“Kaldale ehitamist meie keelata ei saa, kuid järvesilla ehitamist võime takistada,” lausus Koppel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare