Minister Reinsalu soolod tõmbavad riigil vaiba alt
Gruusia-kirjutis
Esmaspäeval loeti kaitseministeeriumi, välisministeeriumi ja muude rahvusvaheliste suhetega tegelevate asutuste kabinettides Wall Street Journalit, suurt üle maailma levivat ajalehte. Võis kuulda, kuidas ametnikud kaitseminister Urmas Reinsalu kirjatükki allapoole kerides monitoride ees õhku ahmisid.
See polnud esimene kord, kui ka kaitseministeeriumi enda töötajad, kes peaksid olema oma ministri kõige lähedasemad nõunikud, lugesid Reinsalu sõnu kõigepealt internetist. Nad arvasid, et ollakse juba kõike näinud, aga seekordne kirjutis ületas seniseid kujutlusvõime piire.
Pealkirja all „Gruusia demokraatia ja Venemaa sekkumine” rääkis Reinsalu kõigepealt pingelisest olukorrast regioonis ja Venemaa siiani täitmata lubadustest, mis anti pärast 2008. aasta koledat konflikti. Samuti kordas ta toetust Gruusia liitumisele NATO-ga jne.
Edasi esitas Eesti Vabariigi kaitseminister aga üsna äkilise mõttekäigu. Ta teatas ühemõtteliselt, et lähenevatel Gruusia parlamendivalimistel opositsioonilise koalitsiooni Gruusia Unistus loonud Bidzina Ivanišvili olevat Venemaa marionett. Reinsalu lisas, et Ivanišvili „gruppe” on seostatud vägivallaga, ja iseloomustas teda peaaegu terroristina ehk „etno-natsionalistliku, fundamentalistliku, ortodoksse retoorika võimendajana”. Reinsalu süüdistas Ivanišvilit toimumata valimiste tulemuste mitteaustamises ehk nähtavasti konfliktide õhutamise kavatsuses.
Ühe ropsuga tõmbas valitsuse liige vaiba alt Eesti aastatepikkusel tööl toetada selgelt Gruusia demokraatia arengut. Enam erapoolikumalt ja otsesemalt pole vist võimalik enne lähenevaid valimisi teise riigi sisepoliitikasse sekkuda.
Eesti diplomaadid on tohutult pingutanud, et mitte paista Gruusias ühegi konkreetse poliitilise jõu toetajana. Toetatakse sealset demokraatia arengut, mis tähendab ausate valimiste korraldamist ja nende tulemuste aktsepteerimist võitjast hoolimata. Kõigi visiitide lahutamatuks osaks on saanud kohtumised peale Mihheil Saakašvili juhitud valitsuse esindajate ka opositsiooni esindajatega. Mõlema poole puudustest ollakse teadlikud ja neist räägitakse ausalt, kedagi eelistamata. Võib vaid arvata, mida tundis just eile Gruusiasse sõitnud välisminister Urmas Paet, kellel on kavas kohtuda opositsiooniga: Vabariikliku Partei ja Vabade Demokraatide kõrval ka Gruusia Unistuse ja selle juhi Ivanišviliga. Kas Eesti välisminister kohtub nüüd fundamentalisti ja konfliktide õhutajaga?
Reinsalu järjekordse rahvusvahelise ämbri oleksid võinud ära hoida tema enda ametnikud. Kuid nad ei saanud seda teha, sest polnud teadlikud ministri kavast selline artikkel ilmutada. Eile Eesti Päevalehes ilmunud intervjuus kinnitas kaitseminister Reinsalu põhimõtteliselt kohe lendu läinud arvamusi, et loo kirjutamisel nõustas teda Eerik-Niiles Kross, kellel on Gruusias selgeid ärihuvisid. „Gruusia küsimustes konsulteerin ma hiiglasliku kogemustepagasiga Mart Laariga, aga muidugi ka Krossiga ja teistega, kellel on vastavad kogemused.” Oma ministeeriumi ja Eesti valitsusasutusi Reinsalu loetelus tähelepanuväärselt ei nimeta.
Reinsalu Gruusia-eksursi võiks võtta kokku küsimusega: kuidas suhtuksid Eesti kodanikud sellesse, kui keegi tuleb meid väljastpoolt õpetama, keda peaks valima ja keda mitte? Valuliselt arvatavasti.
Ministri aktiivne puhkus
Kaitseminister Urmas Reinsalu puusalt tulistatud seisukohad hakkavad saama juba krooniliseks nähtuseks. Suvel viibis ta puhkusel ja otsustas samuti oma ametnikele teatamata sõita Saaremaale tervitama vabadusvõitlejate liidu kokkutulekut. IRL-i kontor väljastas selle kohta teate, kus Reinsalu sõnum vabadusvõitlejatele võeti kokku niimoodi: „Teie vaprus päästis Eesti au.” Muidugi võttis Venemaa meedia selle üles ja sai sest lihtsalt teha „fašismi tunnustamise” süüdistuse. Kuid arupärijaid oli ka lääneriikide Tallinnas resideerivate diplomaatide seas. Kaitseministeerium, kelle ametnikud oma ülemuse Urmas Reinsalu avaldust meediast lugesid, pidid tema sõnu ametliku õiendusega siluma.
Auk oma ohvitseridele
Samasse kahetsusväärsesse sarja kuulub kahtlemata ka kaitseministri reaktsioon kahe noorsõduri väidetele, justkui oleksid kaitseväe ohvitserid sundinud neid väljaõppe ajal endale haudu kaevama. Enne kui jõuti üldse faktide kontrollimiseni, väljastas kaitseminister juba teate, et kaitseväes inimväärikuse alandamine on lubamatu, jättes mulje ülitõsisest intsidendist. Prokuratuuri kiire kontroll näitas, et mingit alust kriminaalmenetluse algatamiseks pole. Selle asemel et seista enne faktide selgumist oma haldusala eest, valati taas vett Vene propaganda veskile, kes sai kirjutada diskrimineerimisest Eesti kaitseväes, sest kaebajad olid vene keelt kõnelevad kodanikud. Näiteks peaminister Andrus Ansip ei lasknud end selgitamata juhtumist eksitada, ütles, et kaitseväes peabki pidevalt auke kaevama, ja kaitses sellega Eesti ohvitseride au väärikalt.
Mihkelsonil vaip alt
Ega Reinsalu hoog pole sügise edenedes raugenud. Kui Venemaa välisminister Sergei Lavrov septembri alguses teatas, et Moskvas võidaks olla valmis piirilepingu teema juurde tagasi tulema, põmmutas kaitseminister auklikuks oma erakonnakaaslase Marko Mihkelsoni püüded asja ajada. Niipea kui sai, kommenteeris kaitseminister Lavrovi sõnumit, et Tartu rahulepingust piirilepingut arutades taganeda ei saa. Mihkelson oli selleks ajaks üle poole aasta püüdnud vaikselt koondada poliitilist konsensust uurimaks, kas piirilepingu sõlmimine võiks tulla ja kuidas saaks selle seekord sisepoliitikast vaba hoida. Ühe hetkega vähendas Reinsalu selle töö õnnestumise protsendi minimaalseks.President sekundeeris Reinsalule Putini aasimisegaEile teatas Delfi, et president Ilves hakkas oma Twitteri-kontol arvustama Venemaa presidenti Vladimir Putinit, tehes tolle kohta ajalehe Moscow Timesi artiklile viidates tögava märkuse.
Vene ajaleht kirjutas, et teadlased leidsid hiljuti Siberist mammuti „elusad” rakud, mida kasutades oleks võimalik mammuteid kloonida. Sellele viidates postitas president Ilves oma Twitteri-kontole sõnumi: „Pärast tiigrit, amforat ja kurgi on mul ähmane tunne, et tean, mis järgmiseks tuleb. Lihtsalt mainin...”
Mõttevälgatusega tahtis Ilves ilmselt viidata Putini varasematele furoori tekitanud avalikele esinemistele, kus Venemaa president tõi muu hulgas veest „juhuslikult” välja haruldased amforad, päästis Kaug-Idas tiigri käest grupi telemehi ja äsja õpetas deltaplaaniga vangistuses kasvanud kurgedele lendamist.
Presidendi säuts, mis järgneb kaitseminister Urmas Reinsalu artiklile Wall Street Journalis aga koob idanaabrit avalikult ja valjult kritiseerivatest Eesti poliitika ja rahvusvahelise suhtluse eestkõnelejatest juba mustrilise rea.
Teadaolevalt tekitas Eesti diplomaatilistes ringkondades kõrgetelt ametiisikutelt lähtuv äkiline ja ratsionaalselt seletamatutel põhjustel vallandunud Venemaa-suunalise avaliku kriitika tulv nõutust, arusaamatust ja hämmeldust. Taas kord nenditakse, et nn ühe-teema-riigi mainest lahti saamiseks kulub aastaid tööd, kuid tagasilangemine käib kiiresti.
Kas on kohane riigipeale?
Mõistes, et avalikult Ilvese säutsumisele reageerimine teeks asja ainult hullemaks, ei võtnud teised ametikandjad teemat kommenteerida. Küll aga jagus kriitikat teistel.
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas küsis, kas Ilvese teguviis on sobilik kultuurse maa riigipeale. „Näib, et Eestimaa president kasutab oma kunagisi ajakirjaniku kogemusi ja õilmitseb oma ametivenna pilamisega. Kas see on kohane ühe kultuurse maa riigijuhile?” tõstatas Ratas oma Facebooki-kontol küsimuse.
Ekspeaministrist ärimees Tiit Vähi soovitas Eesti poliitikutel rohkem siinse elu edendamisega tegeleda. „Ja nad peaksidki tegelema Eesti probleemidega, mitte nii palju Venemaa probleemidega,” ütles Vähi.
President Ilves tekitas oma Twitteri-postitustega kõneainet ka juunis, kui asus vaidlema Nobeli preemia võitnud Paul Krugmaniga.
EPL / Delfi
