Mis selles Püha Vaimu kirikus õigupoolest huvitavat leidub?

Kirjaoskamatute eestlaste piibel ehk 57 maali Püha Vaimu kirikus on hea võimalus kontrollida oma kultuuri- ja piibliloo alaseid teadmisi.

Skandaal olevat parim reklaam, sest äratab huvi nähtuste ja ilmingute vastu, mis muidu  raasugi korda ei läheks. Nii helistas mulle kord noor ajakirjanik. Oli aasta 2002, mil Tallinna Püha Vaimu kiriku tornikiiver para­jasti põles. „Mis seal Püha Vaimu kirikus huvitavat on?” küsis ta.

Soovitasin, et noormees loeks esmalt läbi artikli „Tallinna Püha Vaimu kirik” Eesti Entsüklopeedias ning seejärel Mai Lumiste samanimelise brošüüri; käiks kirikus ära, vaataks kõik üle ning seejärel helistaks tagasi, kui lisaküsimusi tekib. Tagasisidet ei järgnenud.

Nüüd on ühe kergejalgselt kepsutava moeööbiku tõttu vallandunud masside huvi Püha Vaimu kiriku vastu. Sellega seoses on mul uudistajatele soovitus mitte otsida kohti, kuhu ööpidulised oma napsiklaase poetasid, vaid vaadata tähelepanelikult üle „Biblia pauperum” ehk vaeste piibel. Selleks on 57 maali kiriku vääridel ja pingirinnatistel. Pühendage igaühe seiramisele minut. Ja püüdke ära tunda või arvata, keda ja mida on neil maalidel kujutatud.

Niisamuti nagu seda tegid alates XVII sajandi keskpaigast peale Püha Vaimu kogudusse kuulunud eestlastest „linnahallid”, nagu neid Jaan Kross nimetada tavatses. Muide, toona oli enamik linnaeestlasi veel kirjaoskuseta. Sellepärast ei lisanud Püha Vaimu vääridele gravüüride järgi pilte maalinud kunstnikud vastavaid kirjakohti pühakirjast.

Mis see meile tänapäeval, XXI sajandil korda läheb, võidakse küsida. Lõviosa tänapäeva eestlastest pole koolis ei usu- ega religiooniõpetust saanud. Siiski, piibliteemalise kunsti mõistmine või mittemõistmine on harituse küsimus.

Teatavasti on üle poole Eu­roo­pa vanemast kunstist ja muusikast sakraalne, piibli- ja pühakulooline. Kui ilmalik inimene, kes pole saanud vastavat haridust, satub klassikalise muusika kontserdile, kirikusse, muuseumi, ajaloolisse lossi, on ta täiesti abitu barbar ehk tabula rasa, analfabeet.

Niisiis, võtkem oma harituse kontrollimiseks vaadata vaeste piiblit Püha Vaimu kirikus. Otsekui iseendale viktoriini tehes. 57 maali, igaühe süžee või tegelase äratundmise eest üks punkt.

Viktoriin

Lasteaialapsest kirikuõpetajani

•• Püha Vaimu kiriku vaeste piibli viktoriinis kogutavate punktide järgi võite testida oma üldhumanitaarset taset. Näiteks nii:

•• 1–3 punkti – lasteaia tase

•• 4–5 punkti – 5.b klassi tase

•• 6–15 punkti – keskkooli tase

•• 16–30 punkti – kõrgkooli tase

•• 31–40 punkti – humanitaarharitlase tase

•• 41–50 punkti – haritud uskliku ehk kunstiteadlase tase

•• 51–57 – pastori tase

•• Kellel on raske süüvida sekulariseerunud tänapäeval pühadusehõngulistesse minevikuväärtustesse, mahendagu ajastute ja arusaamade kokkupõrget muusikaga. Igal esmaspäeval on Püha Vaimu kirikus kontserdid.

•• Ka tänavu hellitab meid Püha Vaimu kirikus programm „Tallinna kirikurenessanss”, seda üsna moodsa helikeelega esinejatega. 27. augustil on kohal saksofonist Villu Veski, akordioni mängib Tiit Kalluste ja kontrabassi sõrmitseb Taavo Remmel.