Raha paneb sõitma

Sama tunnistab taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak, kes on ka enda taksojuhi karjääri vältel teinud vahetusi, mida ta iseloomustab sõnadega „väga pikk”. „Kui hakkasid lähenema rendi- või liisingumakse tähtajad ja paarimees välja ei ilmunud, siis pidid tegema mitu vahetust järjest,” lausus Poolak. „Minu kui taksojuhi seisukoht on eelkõige see, et taksojuht peab olema kaine mõistuse juures ja hindama enda võimeid korrektselt, sest ta peab aru saama, et roolis peab ta olema sellises seisukorras, et ta ei sea sõitjate elu ja tervist ohtu.”
Liikluskindlustuse fond tegi taksode riskiohtlikkuse analüüsi kuni 2009. aastani ja sealt selgus, et taksod põhjustavad liiklusõnnetusi keskmiselt 2,5 kuni kolm korda sagedamini kui muud sõiduautod. Liikluskindlustuse fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits hindab praegust olukorda tõenäoliselt samasuguseks. „Uuringus toodud numbrites võtsime arvesse ainult need juhtumid, kus taksojuht põhjustas kahju, aga kahjuks pole meil võimalik teada, kui mitmel korral takso liiklusõnnetuses kannatanuks osutus,” sõnas Ernits.

Poolaku sõnul paneb aga maksukoormus taksojuhid raskesse olukorda, kuna kulutused kasvavad üha ja taksoklientide arv kasvab tasapisi. „Selge on muidugi see, et maksukoormus liisingutest, riigimaksetest ja kütusehindadest on taksoettevõtjale ikka päris suur ja masu ajal oli kasumimarginaal väga väike,” sõnas Poolak. „Taksotöö spetsiifikast rääkides on päev erinevalt jaotatud – tipptunnid, kus taksode vajadus on hästi suur, ja on olemas ka perioodid, kus on paar tellimust kolme-nelja tunni jooksul, aga isegi nende kahe tunni ootamise ajal väsib taksojuht ära.”
Liikluspolitseinik Priit Tuuna sõnul on Tallinnast ette näidata isegi olukordi, kus taksojuht on enda üleval hoidmiseks tarbinud narkootilisi aineid ja niimoodi kliente sõidutanud. „Vajadus taksojuhtide tööaja reguleerimiseks on olemas, sest kui töölepinguseadus paneb ette piirid, kus talle on määratud puhkeaeg, siis taksojuhid on ise otsustajad ja võivad seetõttu puhkust nii väga oluliseks mitte pidada, kuid lõpuks sureb ikka inimorganism niimoodi ära ja nii ongi meil liikluses raha eest ostetavad mõrtsukautod.”
Soomes ja Saksamaal tehtud uuringutest on näha, et umbes 20 protsenti hukkunutega lõppenud liiklusõnnetustest on suuresti väsimusest tingitud. „Probleem on selles, et erinevalt alkojoobest on väsimust väga keeruline objektiivselt mõõta,” selgitas Erik Ernits. „Samas on väsimusest tingitud liiklusrisk vahel isegi suurem joobest tingitud liiklusriskist, sest joobes juht suudab vahel ohule õigesti reageerida, kuid magav juht ei suuda seda kunagi.”
Rahvusvahelised seadused on siiamaani ära reageerinud kaugsõidu- ja bussijuhtide tööaja. Nii ei tohi autojuht töötada üle 60 tunni iga fikseeritud nädala kohta või keskmiselt rohkem kui 48 tundi nädalas nelja kuu lõikes. Ernitsa sõnul pole sõidumeeriku kasutamine taksodele kohustuslik ja seetõttu tegeliku järelevalve rakendamine tegelikult võimatu. „Kui 24-tunnised vahetused tõesti tõele vastavad, siis on see kindlasti väga ohtlik praktika ning vajab riigipoolset sekkumist,” leidis Ernits.

Ülereageerimine on ka ohtlik

Tuuna sooviks samuti liikluspolitseinikuna taksojuhtide tööaja reguleerimist, kuid jätab ise välja pakkumata, et kuidas täpsemalt valdkonda reguleerida, sest sõidumeerikute kasutamist taksode puhul ta väga mõttekaks ei pea. „Ma ei kujuta ette, et kas see taksode puhul kas või tehniliselt võimalik oleks,” leidis Tuuna.
Poolak reguleerimist vajalikuks ei pea, sest ülereguleerimise korral võib juhtuda olukord, kus kliendid vajavad taksot, aga taksot kusagilt pakkuda pole. „Praegu reguleerib turg piisavalt hästi taksondust ja taksojuhid tulevad tööle sel ajal, kui tööd ikkagi on,” sõnas Poolak. „Soomes on kasutusel graafikuga tööaeg, kuid ka seal saadi aru, et reedel ja laupäeval tulevad kõik taksojuhid välja ja kui taksojuht tunneb end puhanuna, siis keegi talle takistusi ei tee.”
Suvel demonstreeriti Poolaku sõnul taksojuhtidele ka Saksamaal valmistatud seadet, millega saadi kiirelt mõõta inimese väsimust, kuid selliste aparaatide tulekuni peab Poolak kõige paremaks regulaatoriks taksojuhtide endi kainet mõistust. „Kõigil liiklejatel peab olema ikka selge, et kui tunned ennast väsinuna, siis lähed ja puhkad, sest kõiki rahasid sa ikka ära ei teeni,” leidis Poolak. „Väsimus on taksojuhile ohtlik ka seetõttu, et kallaletungi korral ei suuda piisavalt kiirelt reageerida ja seetõttu peab inimene enda vastupidavuse endale selgeks tegema, millal peab ära puhkama minema, mis toimib nagu alkoholigagi, kus peab enda piiri tundma.”