Mister Domino käis Eestist töötajaid valimas

Sel aastal valiti maailmarekordit püüdvasse Hollandi telesaatesse rekordarv ehk 13 eestlastest doominoladujat. Käed kandidaatidel väriseda ei tohtinud.

Kui keskpäevase päikese käest jahedasse hotellifuajeesse astun, tuleb vastu trobikond noori, enamasti tüdrukud. Täna on hotelli kuues korrus koht, kus kõige enam kardetakse värisevaid käsi, mis võivad maailmarekordit jahtivasse meeskonda pääsemise nurjata. Nimelt otsivad hollandlased juba mitmendat aastat inimesi üle Euroopa, kes osaleksid sügisel projektis, mis päädib ligi viie miljoni doominokivi ümberkukutamisega otse-eetris.

Konverentsiruum, kus teise vooru jõudnud eestlased doominot laovad, on kuiva õhuga, peaaegu steriilne. Laminaatpõrand on viimseni läikima löödud ning muid helisid peale vaikse klõbina kuulda ei ole. Šahh! kukub maha järjekordne habras torn ja värvilised doominokivid pudenevad põrandale laiali. Šahh! ja üks neiu püüab oma meetrikõrgust torni kaitsta naabri klotside eest, mis mööda libedat põrandapinda ohtliku kiirusega lähenevad. Asi on naljast kaugel – naabri ebaõnnestumine võib tähendada ka oma torni kollapsit. Kui torn on lagunenud, tuleb hääletute sajatuste saatel uuesti ehitama hakata.

Eveli Pettai (pildil) on üks kahekümnest eestlasest, kes konverentsiruumis oma doominoladumisoskuse proovile paneb. Neiu leidis konkursikuulutuse parajasti siis, kui endale tööd otsis. Miks mitte proovida, mõtles Pettai. Esimeses voorus pidi ta täitma keeletesti, et tõestada oma inglise keele oskust, ning kultuuriküsimustiku, et korraldajad saaksid aimu, milline on tulevase doominoladuja iseloom. „Kahtlemata tahaks Hollandisse minna,” tunnistab Pettai ja arvab, et ehk tuleks kultuuriteaduse teiselt kursuselt sügisel akadeemiline puhkus võtta. Juhul, kui ta valitakse, loomulikult.

Pettai ehitatud doominotorn on saalis üks kõrgemaid, tal tuleb lausa tool abiks võtta, sest muidu ta enam uusi kive tippu lisama ei ulatu. Neiu on torni ladudes nii ettevaatlik, et hingab sügavalt sisse ja välja ainult ohutus kauguses.

Kandidaadid ei tohi torni ladudes üksteisega rääkida, sest juhuslik sõna või naeruturtsatuski võib häirida keskendumisvõimet. Osa neiusid on kingadki jalast võtnud. Ruumis valvab kaks musta särgiga meest, kes kullipilguga kandidaatide doominotorne hindavad. Vahel astuvad nad ehitajatele nii lähedale, et juba eemalt on selge, et nõrganärvilisel teevad käed sellise tähelepanu peale lisavõnkeid.

„Olen mister Domino!” Nii tutvustab ennast Robin Paul Weijers, kes on 1989. aastal Hollandis asutanud doominopäeva korraldava ettevõtte Weijers Domino Productions. Ta on oma tulevaste töötajate valimiseks Eestisse sõitnud ja selgitab, et oluline on kandidaatidele ka na­tu­ke survet avaldada selgitamaks, kes pin­ge all vastu peab, kes mitte. „Asi on keskendumises,” teatab Weijers särades ja loetleb, et veel otsib ta kandidaatides kannatlikkust, head füüsilist vormi ja meeskonnatöö oskust. „Üks väike viga võib 100 000 doominokivi maksma minna,” teab Weijers. Kui katsetel vaadatakse, kuidas noored ladujad doominokividega oma loomulikust intelligentsist toime tulevad, siis 20. septembril Hollandisse sõitvad väljavalitud saavad ehtsa doominokoolituse. „Praegu on doomino hobi, varsti saab sellest amet,” lubab Weijers.

Eesti-poolse korraldaja Dina Gontšarova kinnitusel on siinsed doominohuvilised korraldajatele silma jäänud. „Eestlased ja üldse Baltikumi inimesed on end kõige paremini tõestanud,” ütleb Gontšarova. „Eestlased on eriti head doominoladujad,” kiidab ka Weijers, nimetades nende tublit keskendumis- ja kohanemisvõimet ning meeskonnavaimu.

Kandideeris 700 baltlast

Kui eelneval kahel aastal on kolmest Balti riigist kokku valitud 11 ja 13 inimest, siis sel aastal saab ainuüksi Eestist Hollandisse sõita 13 inimest. Võib-olla rohkemgi, kinnitab Gontšarova, sest tublimaid noori on veel varussegi jäetud. Edasi sõltub kõik sellest, millised on teiste Euroopa riikide kandidaadid. Kokku kandideeris Baltimaadest 700 inimest, esimesse vooru pääses edasi 300 ja eile Tallinnas toimunud ühisest proovilepanekust võttis osa 120 huvilist.

„Tänan teid, see on tänaseks kõik. Palun pange doominod tagasi kastidesse,” katkestab Weijers korraga kandidaatide tegevuse. Nagu üks mees hingavad kakskümmend noort sügavalt välja, justkui oleks võisteldud vee all hinge kinnihoidmises. Vallanduvad jutuvada ja naerupahvakud, mis veerandtunni või rohkemagi aja jooksul lubatud ei olnud. Ja peagi selguvad õnnelikud väljavalitud – teiste hulgas ka Eveli Pettai. Kultuuriteadust tuleb sügisel ilmselt Hollandis otse elust õppida.

Doominopäev

Ründavad rekordit 11. novembril

•• Selle aasta novembris üri­tatakse juba 11. korda doominoladumises uut maailmarekordit saavutada. Üle Euroopa sõidab kohale 90 doominoladujat, nende hulgas 13 eestlast ja 12 juhendajat.

•• Saadet valmistab kaheksa kuu jooksul ette 15 inseneri ja disainerit. Kokku laotakse 4,8 miljonit doominokivi.

Palgaks umbes 20 000 krooni

•• 2008. aastal püstitatud maailmarekordi tarvis kukutati ümber 4  345  027 doominokivi.

•• Ladumine kestab septembrist novembrini Hollandis, Lee­uwardenis WTC Expo keskuses. Doominoladujate palgaks on kaheksa nädala jooksul umbes 20 000 krooni.

•• Ümberkukkumiste tabamiseks seatakse üles 24 kaamerat, 103 mikrofoni, 450 valgustit ja 28 kilomeetrit kaablit.