Mitmekülgsus on Pärnu maantee uus nägu
Terrassmaja arhitektid Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv soovivad luua paindliku lahendusega hoone, kus kontor oleks hõlpsasti kohandatav korteriks ja vastupidi. See tähendab seda, et korterite planeeringut on lihtne vajaduse järgi muuta, näiteks laste väljakolimise või töökeskkonna koduks muutmise korral.
Kavandatav terrassmaja mahutab kuni 41 korterit. Pärnu maantee poolne osa on nurgalahendusega ja üheksakorruseline, arhitekti sõnul peeti hoone projekteerimisel esmatähtsaks päikesevalgusega arvestamist. “Terrassid püüavad päikest pärastlõunal ja õhtul,” rääkis arhitekt Tõnu Laigu arhitektuuribüroost QP Arhitektid.
Samal ajal ei tule maja päris korrapäraselt astmeline, ka terrassid ei ole omavahel lineaarselt ühendatud. “Katkestused ja sopistused moodustavad osa nägemusest, mille järgi on igal elanikul ka privaatne välisruumi osa,” kirjeldas Laigu lahendust, mis peaks pakkuma võrdselt võimalusi nii naabritevaheliseks suhtluseks kui ka omaette olemiseks. Kuna terrassid avanevad vaiksele Alevi tänavale, ei tohiks Pärnu maantee müra õue poole kosta. Samuti on terrassidel võimalik kasvatada taimi ja põõsaid, mis peaks piirkonda tooma agulimiljööst kaotsi läinud roheluse.
Kitseküla piirkonnas eksisteerivad praegu veel kõrvuti agulimiljöö ja valdavalt Nõukogude-aegsed kortermajad, tulevik peaks aga olema hoopis kolmandat tüüpi hoonete, s.t võimalikult polüfunktsionaalsete majade päralt. Elu- ja ärihoone ühendamine aitab kaasa turvalisusele – nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll ruumi üle ööpäev läbi.
“Selge on see, et Pärnu maantee on praegu tugevalt urbanistlik piirkond,” rääkis Laigu. “Seetõttu kerkivad siia korruselamud, millele on samal ajal ette nähtud ka ärifunktsioon,” märkis ta. Kuna Laigu ning Ojaliiva koostöös on valminud ka aadressile Pärnu mnt 130 kerkiv korrusmaja, moodustub arhitektide plaani kohaselt piirkonna hoonetest ühtne ansambel.
“Vahetult Pärnu maantee äärne tänavafront on lubatud välja ehitada esinduslikuks ja atraktiivseks, ühe linna peatänava äärse vääriliseks,” tutvustas tulevikuplaane Tallinna linnaplaneerimisameti detailplaneeringute teenistuse juht Arvo Rikkinen.
Väärtuslik ala mitmekülgsete hoonetega
•• Kitseküla puhul on tegemist 20. sajandi algusest Tallinn-Väike raudteejaama juurde kujunenud väärtusliku hoonestusalaga, kus on terviklike kvartalitena esindatud nii 20. sajandi alguse puithooned kui ka hilisemad 1920.–1930. aastate nn Tallinna-tüüpi kivitrepikojaga elamud. Lisaks asub Kitsekülas Asula tänaval arhitektuuriajalooliselt väga väärtuslik, 1950. aastatel planeeritud terviklik stalinistlikus stiilis elamukvartal koos sinna juurde kuuluvate lasteaedadega.
•• Kuni 21. aprillini saab tutvuda nii Kesklinna valitsuses Nunne tänaval kui ka linnavalitsuse infosaalis Vabaduse väljakul kesklinna miljööväärtuslike alade teemaplaneeringuga ning esitada ettepanekuid ja vastuväiteid.
••Pärnu maantee äärde on valdavalt lubatud ehitada kuni kuuekorruselisi hooneid. Ristmikel on lubatud tänavanurkade või liiklusobjektide markeerimiseks ka kõrgemad majad – nn Äripäeva hoone ja Osten Tor. Alevi tänava nurgale ja Pärnu maantee 158 asuva Estconde kõrvale on lubatud ehitada kuni 12-korruseline hoone.
•• Kõrghoonete planeering määrab ka ühe uue kõrghoonete ala Pärnu maantee kurvile Kohila ja Saku tänavate vahele. Sinna peaks kerkima 16-korruseline hoone.
