Mobiilihelinate isa: uus Skype võiks tulla m-maksete vallast
Tallinnas sel nädalal maailma parimaid e-teenuseid valivat Ralph Simonit nimetatakse mobiilihelinate äri isaks. Kõik sai alguse ühe soomlase pohmellihommikust, mil tavaline telefonihelin pealuusse puuris – miks ei võiks selle asemel kõlada muusika? Popstaare Madonnat ja Lady Gagat nõustav Ralph Simon kiidab Eesti programmeerijate nutikust ja pakub meile uue Skype’i ideid.
Žürii valib parajasti Tallinnas parimat rahvusvahelist e-lahendust, palju kandidaate on arenenud maadest. Kas see on trend, et uute tehnoloogiate leiutamine ei toimu ainult USA-s või Lääne-Euroopas?
See on äärmiselt oluline trend, sest arenevates riikides mõeldakse välja väga põnevaid uusi asju. Ja Eestisse tulek oli minu jaoks väga oluline, sest siin on andekad programmeerijad nii Tallinnas kui ka Tartus.
Kõik teavad Skype’i loomise lugu ja et kolm algupärast autorit olid eestlased. Leiutada lihtsalt nullist nii erakordne asi. See paneb mind mõtlema, et Eesti saab oma uskumatut intellektuaalset rikkust ära kasutada ja pakkuda kogu maailmale. Näiteks maailma suuruselt kolmas mobiilimängude ettevõte on Peak Games, mis asub Istanbulis. Keegi ei tuleks selle peale, et Türgi on eriline koht arvutimängude tööstuse arenguks, aga nii see on.
Eestit vaadates tundub täiesti võimalik, et siinne suurepärane programmeerimisoskus leiab koostööpartneri kuskil Stanfordis või Aafrikas või Austraalias ja loob midagi täiesti uut.
Teid on nimetatud mobiilihelina isaks ja te ennustasite juba 15 aastat tagasi, et mobiiltelefonist saab inimestele asendamatu kaaslane. Kuidas te tulevikku ette nägite?
Kõiges on süüdi heavy metal bänd AC/DC. Ma olin toona muusika- ja plaadiäris, kus kõige tähtsamad on T-särgid, mida noored inimesed kannavad. Kui noored kannavad AC/DC või Scorpionsi või Foo Fightersi särki, siis on kindlalt mingi trend tekkimas. Aga Jaapanis või Lõuna-Koreas käies nägin, kuidas noored oma telefone kasutasid, kuigi toona polnud mingit ärilist viisi, kuidas muusika telefoni saada.
Ma investeerisin toona ühte Los Angelese idufirmasse, mille moodustasid kolm kutti, kes olid leiutanud, kuidas mobiilis ilma lisatarkvarata liikuvat pilti ja muusikat esitada.
Nokia tundis asja vastu huvi ja kutsus mind Helsingisse külla. Helsingis hotelli ees seisid teismelised, kellest ühe telefonil oli üsna veider helin. Tema oli Vesku Paananen, kes oli paar päeva varem kõvasti pidu pannud. Kui telefonihelin teda hommikul pohmellis äratas, siis olevat see kõlanud, nagu tuhat hambaarsti puuriks peas. See pani teda uurima, kuidas hoopis mõnda muusikapala äratusena kasutada. Seda juttu kuulates oligi mu ahaa-hetk. Läksin tagasi USA-sse ja rääkisin oma meeskonnale, mida me oma tehnoloogiaga tegema peaksime. Tuleb ainult plaadifirmadelt muusikale litsents saada, ma tean kõiki plaadifirmade bosse.
Nii ma hakkasingi tegelema mobiilse meelelahutuse tööstusega ja mobiilisisuga üle maailma. Nädal aega aga töötasin Lady Gaga eriprojektiga, tal tuleb järgmisel nädalal välja uus album.
Te olete peale Lady Gaga koostööd teinud ka teiste poptähtedega, näiteks U2 või Madonnaga. Kuidas nemad mobiili ja tehnoloogiat oma eduks ära kasutavad?
Võti nende suurte tähtede edus on see, kuidas oma auditooriumi ära kasutada. Lady Gagat jälgib Facebookis 40 miljonit inimest ja tema taipab eriti hästi ala, kus kattuvad mood, sotsiaalmeedia ja muusika.
Kõik suured, aga muidugi ka väiksemad meediatähed mõtlevad kuidas oma auditooriumiga suhelda ja seda kasvatada. Ma ütlen alati, et kui üks inimene räägib midagi teisele, siis teab seda tänapäeval 11 inimest. Mina aitan artistidel edendada mobiilses sisus absoluutselt kõige tähtsamat asja, olulisust kontekstis. Mida see tähendab? Kui ma elan Tallinnas ja Lady Gaga laseb välja loo, mis sisaldab natukenegi eesti keelt, siis tunnevad inimesed Eestis järsku mingit sidet Lady Gagaga.
Oleme Lady Gagaga arutanud võimalust, et ta annab oma uue singli välja ka mandariini või hindi keeles. Kes on suurim lääne täht Indias? Akon (USA hiphopmuusik – H. L.), sest ta salvestas lugusid hindi keeles, tema muusika jõudis Bollywoodi filmidesse ja tal on 1,3 miljardi elanikuga riigis suur hulk fänne.
Ma aitan selle kallal töötada nii telekomidel, nutitelefonidetootjatel kui ka artistidel endil. Näiteks Imogen Heap palus kuulajatel saata helisid või lauseid, mida ta oma muusikas kasutab. Siis ta saadab samadele inimestele selle kohta Twitteris säutsu, need saadavad selle omakorda edasi igaüks sajale inimesele jne.
Me vestleme Skype’i kümnendal sünnipäeval. Mida peaks ettevõtjad ja programmeerijad Eestis eduloo kordamiseks ette võtma?
Üks väga tähtis asi on mitme ekraani kasutamine. Me elame maailmas, kus pea kõik on screenager’id (mäng sõnadega screen ja teenager ehk ekraan ja teismeline – H. L.).
Vaadake inimesi meie ümber (Viru hotelli fuajees – H. L.), siin on üheksa inimest ja nad kõik on screenager’id, sest nad vaatavat arvutit oma ees, oma nutitelefoni ja seinal olevat telekat.
Inimesed vaatavad oma telefoni keskmiselt 150 korda päevas. 70% teleri ees istuvatest inimestest vaatab samal ajal oma tahvelarvutit või nutitelefoni.
Teine asi, mis muidugi üha tähtsamaks muutub, on mobiiliga ostude sooritamine. Kenyas Nairobis sai juba tükk aega tagasi telefoniga näiteks Coca-Colat osta. Sama asi jõudis USA-sse, Twitteri üks asutajaid Jack Dorsey lõi mobiilimaksete firma Square’i, millega kümme miljonit inimest ostavad igal nädalal Starbucksist kohvi. Aga Kenyas tehakse juba 70% kõikidest sisseostudest mobiiltelefoniga!
Nii et tulevikus on hitid mobiilimaksed, mobiilne tervishoid, aga ka mobiilne energiasääst.
Tallinnas koguneb sel nädalal rahvusvahelise e-teenuse auhinna World Summit Award (WSA) žürii, kes pühapäeva õhtuks valib 460 kandidaadi seast parimad. Iga riik sai valida oma maa parimad teenused. Eesti valis tänavu parimaks teenuseks idufirma Transferwise, mis on muutnud rahvusvaheliste valuutamaksete tegemise palju soodsamaks kui pankades.
Kokku valitakse võitjad kaheksas kategoorias: e-valitsus ja avatud andmed, e-tervis ja keskkond, e-haridus ja teadus, e-meelelahutus ja mängud, e-kultuur ja turism, e-meedia ja ajakirjandus, e-äri ja ettevõtlus ning kaasamine. WSA auhinna väljaandmist alustati 2003. aastal ÜRO infoühiskonna tippkohtumisel.
Mis paneb ühe linna või piirkonna kiiresti kasvama ja teeb edukaks? Ralph Simoni sõnul on vaja viit tingimust, et tekiks tugev tehniline innovatsioon ja linnast saaks n-ö inkubatsioonikeskus, kus tekivad uued ideed.
1. Nutikaid programmeerijaid. Ideaalis tähendab see haritud tööjõudu, kes pole lihtsalt oma ala keskmised, vaid talendid.
2. Suuri ruume. Vanad laohooned, mahajäetud tööstushooned või tehased sobivad hästi selleks, et need ära renoveerida. Suurtele pindadele on hea moodustada ühiseid kontoripindu.
3. Suhteliselt madalad rendihinnad. Kõrged kinnisvarahinnad takistavad nii alustavaid ettevõtteid kui ka töötajaid elu- ja tööruumide otsimisel. Viimasel ajal kurdetakse maailma edukaima tehnoloogiapiirkonnas Silicon Valley’s kõrgete kinnisvarahindade ja elukalliduse üle. „Teise ja kolmanda tingimuse kombineerimine võib olla näiteks juhul, kui kohalik omavalitsus rendib mõne tühjaks jäänud tööstushoone väga soodsalt idufirmadele välja või ei küsi selle eest üldsegi renti,” ütleb Simon.
4. Lihtsad immigratsioonireeglid oskustööjõule. „Programmeerijad näiteks Bulgaariast või Serbiast võivad tahta Tallinna tööle tulla. Nad peaksid saama elamis- ja tööloa, kui neil on mingi erialane kvalifikatsioon,” sõnab Simon.
5. Tugev elektroonilise tantsumuusika subkultuur. „Paljud uued ja arenevad tehnoloogiaettevõtted koosnevad noortest inimestest ja neil on lihtsalt vaja kvaliteetset keskkonda lõõgastumiseks,” selgitab Simon.
„Need ei ole mõne dissertatsiooniga välja uuritud viis tingimust, vaid minu kogemuse põhjal tekkinud nimekiri,” räägib Simon. „Igaüks neist on oluline, isegi tantsumuusika osa. Kui üks viiest on puudu, siis on linnal vähem šansse konkureerida teistega.”
Kõik need tingimused esinevad tugevamalt või nõrgemalt maailma suurimates tehnoloogiakeskustes nagu San Francisco, New York, Berliin, London, aga ka Kaplinn. „Kaplinna koonduvad isegi tehnoloogiahiiud, näiteks Amazoni pilveteenuste keskus on seal ja ka Google’il on seal kontor,” selgitab Simon.
„Tallinnal on mitu neist tingimustest olemas ja seega head šansid,” ütleb Simon.
