Ehkki mobiilikõnede krüpteerimiseks kasutatavat A5/1 algoritmi on väidetavalt lahti muugitud ka varem, siis seni pole see internetis kõigile huvilistele nii kättesaadavaks tehtud.

Paanikaks pole põhjust

Nohli astutud samm toob kaasa selle, et ettevõtted peavad nüüd kuue kuu jooksul võtma kasutusele uued turvameetmed, teatas eilses New York Timesis USA-s tehnoloogiaturu analüüsiga tegeleva ABI Researchi asepresident Stan Schatt. Teine turvaekspert soovitas samas artiklis nii riigiasutustel kui ka ettevõtetel suhtuda mobiilikõnede turvalisusse nüüd niisama tõsiselt kui näiteks arvutite viirustest puhtana hoidmisse.

Eesti spetsialistid jäävad vaoshoitumale seisukohale ja ütlevad, et põhjust paanikat kütta ei ole. EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg lausus, et Eesti telefoniomanikud ei pea esialgu kartma, et kõik nende kõned on nüüd hõlpsasti pealtkuulatavad. „Ma ei usu, et Eestis leidub keegi, kes viitsiks sellise asjaga tegelda,” rääkis Grünberg ja lisas, et kellegi taga nuhkimiseks on olemas palju lihtsamaid vahendeid.

Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoturbeekspert Anto Veldre leidis, et üleöö Nohli samm midagi murrangulist kaasa ei too. „Kui seni oli GSM-kõ­nede pealtkuulamine jõukohane keskmisele IT-firmale, siis nüüd veidi väiksemale,” lausus ta. „Küm­ne aasta pärast suudab seda ka lasteaialaps,” lisas Veldre.

Anto Veldre tõi välja, et mobiilikõnede pealtkuulamiseks ei piisa tabelitest, selleks on vaja mõni tuhat dollarit maksvat raadio­süsteemi ja spetsiifilisi oskusi.

Probleemivaba 3G

••    Krüpteerimisekspert Karsten Nohli saavutus puudutab otseselt GSM-võrku kasutavaid mobiiltelefone ja nende omanikke. Uuemate telefonide omanikud, kelle kõned toimuvad 3G-võrgus, veel muret tundma ei pea, kuna nende kõ­nede krüpteerimiseks kasutatakse keerukamat A5/3 šifrit.

••    Pealtkuulamise muudab keerulisemaks, et ühe kõne ajal võib kõne mitu korda tugijaama ja võrku vahetada.

••    Eesti oli 2008. aastal 188 mo­biil­ilepingut saja ini­me­se kohta.