Mobiilikõnede pealtkuulamise kontroll on nõrk
Rahvaliidu parlamendifraktsiooni juhi Karel Rüütli väitel on julgeolekuasutused viimastel aastatel võinud ebaseaduslikult pealt kuulata teadmata hulgal kõnesid.
Rüütli väitel kinnitab tema kõhklusi riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni ehk rahvasuus ka kapo komisjoni istungil käinud suuremate mobiilsideoperaatorite esindajate ülestunnistused, et nad ei suuda täita seadustest tulenevat kohustust oma võrgus toimuvaid pealtkuulamisi logifailides säilitada. Oma võrgus toimuvat pealtkuulamist suudab dokumenteerida vaid Tele2, EMT ja Elisa ei suuda kas osaliselt või täielikult selle üle arvet pidada.
Rüütli sõnul tähendab kahe mobiilsideoperaatori puudulik logifailide säilimine, et tsiviilkontroll julgeolekuasutuste poolse telefonide pealtkuulamise seaduslikkuse üle riigil puudub. Kuna julgeolekuasutused võisid puudulikust logifailide pidamisest teadlikud olla, võidi tegeleda ebaseadusliku jälitusega. Seepärast pöördus Rüütli ühes kapo komisjoniga õiguskantsler Allar Jõksi poole, et selgitada välja võimalik rikkumine ja selle ulatus.
Riigikogu erikomisjoni liige Ain Seppik ütles, et ka tal on põhjust arvata, et Rüütli väited vastavad tõele. “Igal juhul vajab see informatsioon kontrollimist,” lisas Seppik. Endise siseministri sõnul on sideoperaatorid võinud logifaile mitte pidades või neid puudulikult säilitades toime panna väga tõsise seaduserikkumise.
“Kõige halvem variant on see, et eriteenistused, kelle üle me komisjoniga järelevalvet teeme, saavad kontrollimatult tegutseda,” lisas Seppik. Samas ei osanud Seppik kinnitada ega ümber lükata kahtlusi, nagu oleks julgeolekuasutused olnud pikemat aega teadlikud, et kaks suuremat mobiilsideoperaatorit ei suuda logifaile nõuetekohaselt pidada. “Kui oldi, siis pidanuks need julgeolekuasutused meid ka informeerima,” lisas Seppik.
Kapo komisjoni esimehe Jaanus Rahumäe hinnangul ei tähenda logifailide puudulik pidamine tingimata, et julgeolekuasutused tegeleks ebaseadusliku jälitustegevusega. Samuti ei nõustu Rahumägi väitega, et riigil puudub igasugune tsiviilkontroll telefonikõnede pealtkuulamise üle.
“Kõik need andmed, mis pealtkuulamist käsitlevad, ei säili mitte ühes, vaid mitmes serveris,” lisas Rahumägi. Seega, kui mõnel mobiilsideoperaatoril pole logifaile pealtkuulamiste kohta, peaks nendest jälg olema maha jäänud pealtkuulamise tellinud asutuses.
Kõnede pealtkuulamist võivad jälitustoimingute seaduse alusel taotleda kohtult peale kaitsepolitseiameti ka politseiamet, piirivalveamet, kaitsejõudude peastaap, maksu- ja tolliamet ja justiitsministeeriumi vanglate osakond ning vanglad. Iga toimingu üle tuleb arvet pidada jälitustoimikus.
Õigused ja kohustused
Telefonikõnede pealtkuulamist võimaldab ka julgeolekuasutuste seadus, mis kohustab iga toimingu talletama teabetoimikus. Samal ajal ei saa julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud tõendeid kasutada kohtus isiku süü tõendamiseks.
Kaitsepolitsei komissar Irina Mikson selgitas, et logifailide säilitamise mõte on tõhusam julgeolekuasutuste ja jälitusametite tegevuse järele valvamine. Samal ajal ei ole julgeolekuasutustel kohustust ja õigust kontrollida, kas sideoperaatorid logifaile koostavad ja säilitavad. See õigus ja kohustus on kapo komisjonil ja prokuratuuril.
“Kaitsepolitsei tegevust on kontrollinud riigikogu erikomisjon, kes on leidnud, et jälitustegevus toimub seaduslikult,” lisas Mikson. Samuti on näiteks kaitsepolitseis Miksoni selgituse järgi olemas täpsed sisemised regulatsioonid jälitustoimingute alustamiseks ja korraldamiseks ning ebaseaduslik jälitustegevus on välistatud. “Seetõttu ei ole kohane rääkida ebaseaduslikust jälitustegevusest,” kinnitas ta.
Mobiilsideoperaatorid vaikivad
•• Kuigi Eesti Päevaleht küsis eile kolmelt suurimalt mobiilsideoperaatorilt, kas nad täidavad seadusest tulenevat nõuet koguda ja säilitada pealt kuulatud telefonikõnesid, ei soovinud ükski ettevõte kommentaare anda.
•• Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuht Jüri Jõema teatas kõikide operaatorite nimel, et sideoperaatorid ei pea võimalikuks nimetatud teemat avalikult käsitleda. “Elektroonilise side seaduse kohaselt annavad sideoperaatorid antud teemal aru üksnes riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile või prokuratuurile, kes informeerib avalikkust vajalikul määral ise,” lisas Jõema.
•• Prokuratuur teatas eile, et sideoperaatoritel on kohustus säilitada logifaile 2005. aasta algusest. Samuti säilivad vastavad logifailid dubleeritult jälitus- ja julgeolekuasutustes. “Seega on jälitustegevusega saadud tõendite võltsimise oht tänu mitmekordsetele kontrollimehhanismidele pigem teoreetiline kui praktiline,” selgitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes.
