Kuigi liiklejaid on mobiiltelefoni kasutamise ohtude eest hoiatatud ka varem, puudusid teadlastel seni kindlad tõendid. Kaks Suurbritannia Kuningliku Liiklusõnnetuste Vältimise Ühingu (Royal Society for the Prevention of Accident, ROSPA) ja üks Kanada teadlaste läbi viidud uuring on mobiiltelefonide ja liiklusõnnetuste omavahelise seose statistiliselt tõestanud. Laias laastus riskib liikluskeerises telefoniga kõneleja sama palju kui 0,8-promillises joobes juht.

Vilunud rallisõitja ja sõiduõpetaja Peeter Rehema kogemused kinnitavad sama: “Mobiiltelefon seob käed ja seob tähelepanu. Korraga vöölt “banaani” krabada, rooli hoida, käiku vahetada ja suunda näidata – see on nonsenss.”

Telefon kasvõi kaissu

Eraettevõtja Raul Ruuder kasutab mobiiltelefoni nii töö- kui ka isiklike asjade ajamiseks kokku mitu tundi päevas. Telefonile kaldub ta ette heitma pigem kiirguse saamist. “Mõnes olukorras on see selgelt tunda. Näiteks, kui telefoni rinnataskus hoian, hakkab süda puperdama.”

Samal põhjusel paneb ta magama heites telefoni alati endast kaugemale, kuigi hädaolukord võib tuua ootamatu kõne ka südaööl. Inglise teadlaste kinnitusel võiks ta aga telefoni kasvõi kaissu võtta – kaheksa kuud töötanud 12-liikmeline uurimisgrupp ei leidnud ühtki tõendit, et mobiilist lähtuv mikrolainekiirgus põhjustaks ajukasvajaid, mälukaotust või muid tervisehädasid.

Mikrolainete mõju seostatakse kuumusega, mida nad inimkehas põhjustavad. Taskutelefoni kiirguse tase on aga liiga madal, et elavate kudede kuumust tõsta.

Kui mikrolainekiirgus peaks siiski kahjulikuks osutuma, mõjutab see eelkõige lapsi. Lapsed on haavatavamad, sest nende ajukude alles areneb, kolp on õhem ja väiksemad pead neelavad suurema doosi kiirgust.

Hands-free ei päästa

Suurimaks seni tõestatud mobiili kasutamise negatiivseks kõrvalmõjuks on inglise ekspertide kinnitusel ikkagi juba mainitud liiklusõnnetusse sattumise oht.

Peeter Rehema kinnitusel on tihedas liikluses mobiiliga rääkimine segav ka väga hea juhtimisoskuse korral. “Kui telefon õlaga vastu kõrva suruda, ei jäta see juhile võimalust pead pöörata. Inimese tasakaaluelundid ja silm töötavad paremini, kui pea on vertikaalis. Rallisõitjatele on pea kallutamisel tekkivad perspektiivimoonutused hästi teada. See kõik ei lase liiklust korralikult jälgida ja hinnata.”

ROSPA liiklusohutuse nõuniku David Rogersi sõnul pole abi ka juhi pea külge kinnitatud hands-free ehk käed-vabad süsteemist, sest autojuhti segab eelkõige vestlemine autost väljaspool asuva isikuga. “Probleeme tekitab pigem tähelepanu kõrvalekaldumine kui telefoni käsitsemise liigutused. Sõidukis asuva reisijaga vestlemine ei juhi tähelepanu nii palju kõrvale,” ütles Rogers Suurbritannia ajalehele The Independent.

Hands-free’st paremaks peab Peeter Rehema suunatule sisselülitamist ja teeserva tõmbumist, kui telefon heliseb. “Mul endal on mobiil alles lühikest aega ja ma teen alati nii. Säästan enda ja teiste liiklejate närve.”

Keelata või mitte?

Juba kümme aastat Eestiski kasutusel olnud mobiilid pole enam mingi imeasi.

Praegu räägib eri operaatorite võrkudes kümneid tuhandeid inimesi, isegi koolilapse taskus piriseb telefon. Silte palvega telefon enne sisenemist välja lülitada kannavad kino- ja teatrisaalide uksed, rääkimata haiglate intensiivravi osakondadest. Kas poleks õige aeg viia ka liikluseeskirja sisse punkt, mis keelaks autoroolis telefoniga rääkimise?

Mõni aasta tagasi sama küsimust arutanud Euroopa majanduskomisjoni liiklusohutuse töögrupp jõudis seisukohale, et kuigi mobiiltelefoni kasutamise keeld autosõidu ja ka liiklusseisaku ajal oleks kasulik, jääb see iga riigi siseasjaks.

“Esialgu midagi niisugust veel arutlusel pole. Kõik oleneb statistikast,” ütleb teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna nõunik Hellat Rumvolt. Korralikku statistikat, kui palju liiklusõnnetusi juhtub igal aastal just mobiiltelefoni süü tõttu, Eestis aga ei ole. Tehtud pole ka selleteemalisi uurimusi. Kohustus liiklusõnnetuse toimumise aktile vastav märge teha kehtib alles käesoleva aasta algusest.

Teede- ja sideministeeriumi transpordi ja side arengukava aastateks 1999–2006 möönab, et liiklusõnnetuste toimumise põhjuslikkuse analüüs on puudulik. Samas on autode arvu kasvu, juhtide puuduliku sõidukultuuri ning liiklusohutusele kulutatud väheste kroonide tõttu olukord liikluses kriitiline.

Magus keelatud vili

Peeter Rehema hinnangul oleks liiklusõnnetuste hulka arvesse võttes roolis telefoni kasutamist keelava sätte kehtestamine väga mõistlik. “Kindlasti on see mõne meelest demokraatia piiramine ja leiab vastuseisu, aga kõike ei saa lubada, kuigi tahetakse. Mõni tahab võibolla tagaistmelt jalgadega roolida.”

Eraettevõtja Raul Ruuderi arvates oleks autoroolis mobiiliga rääkimise keelamine väärsamm. “Esiteks segaks see paljusid inimesi, näiteks minusuguseid ettevõtjaid, kaubaautode juhte ja taksojuhte, tööd tegemast. Majandusele oleks selline seadus selgelt kahjulik.”

Pigem pooldab Raul Inglismaa varianti, kus telefon käes roolimine pole otseselt keelatud, kuid juhte teavitatakse ohust ja hoiatatakse.

Kuni andmed kogunevad ja arutelu kestab, jääb üle ainult oodata. Ja soovitada, et ärge helistage sõbrale, kui teate teda autoroolis viibivat. Pärast napsivõtmist te ju teda sõitma ei saadaks?

Eva Tammelo