Mõisaküla tahab elada


Läti piiri ääres asuva Mõisaküla tänavad on tühjad ning saja-aastane linnake elab suletud uste taga, kuid esimese rongivile peale ollakse valmis päevavalgele tulema.

"Mõisaküla algas raudteest ning lõpeb raudteega," sõnas pensionipõlve pidav õpetaja Alma Ilison.

Mõisaküla loodi sada aastat tagasi raudteeasulana. Kaks aastat tagasi sai Mõisakülast lõppjaam ning enam ei sõida sealt läbi Tallinna-Riia rongid. Aasta tagasi suleti piiril tollipunkt ning elu piiriäärses linnakeses on määratud hääbumisele.

Meil pole juuksurit, naistearsti ega saapaparandust ning inimestel ei jätku tööd ega raha, kurtsid naised kaupluses. "Kui vaid rong uuesti käima hakkaks!" ohkasid nad.

Mõisaküla linnapea, endise politseiniku Arvids Tisleri sõnul öeldi nõukogude ajal, et Mõisakülal pole tulevikku. "Nüüd pole keegi seda nii otse välja öelnud, kuid Mõisaküla suhtes astutud sammudest on seda tunda," sõnas Tisler. "Eesti-ajal Mõisakülal millegipärast oli perspektiivi," lisas linnapea.

"Mõisaküla oli üks jõukamaid Eesti linnu," täpsustas õpetaja ja Mõisaküla muuseumi pidaja Ilison. Kellel õnnestub ekskavaatoritehasest muuseum üles leida, saab tema sõnadele kinnitust.

1940. aastal elas Mõisakülas üle 3000 inimese, nüüd on alles veidi üle 1300.

Mõisaküla mehed on ehitanud ja remontinud ronge ning ekskavaatoreid, naised on kedranud lina. Vaguneid remonditakse ning ekskavaatoreid ehitatakse Mõisakülas vaikselt siiani, linaketrus jäi seisma möödunud aastal.

Mulluseid raskusi näitas linnavolikogu esimehe, maksuametnik Ilona Eesalu sõnul üksikisiku tulumaksu vähenev laekumine. Sügisel linnapeaks saanud Tisleri sõnul on tänavune aasta alanud rõõmsamalt ning linnakassa kavakohaselt täitunud.

Mõisaküla raudtee pole kõrvaltee

"Mõisaküla kaudu on Tallinnast Riiga üle 160 kilomeetri lühem tee kui Valga kaudu," sõnas jaamaülem Leida Danzis. See fakt annab kindlust taotleda transiitliikluse taastamist.

Kui reisirongiliiklus suleti, tunnistati Pärnu-Mõisaküla vaheline lõik kehvaks, nüüd arvatakse, et see on päris heas korras, rääkis linnapea Tisler. Läti poolel on raudtee kehvemas seisus, lisas ta.

Piirilinna pea on tüüpiline mõisakülalane: lätlannast ema elab Lätis, lätikeelse hariduse saanud vend on valinud läti rahvuse ning linnapea isegi räägib vabalt läti keelt.

Pärast kontrolljoone kehtestamist pole me Lätis käinudki, tõdesid eesti naised kaupluses. Noor Läti piirivalvur väitis, et pole piirist vähem kui kilomeetri kaugusele Mõisakülla saanud.

üks tihedamaid piiriületajaid on eesti talumees, kelle karjamaa asub Lätis. Kahe lehmaga piiri ületamiseks on tal eriluba. Kõige sagedamini käivad Lätis aga vedurijuhid, sest Mõisaküla jaama pöörmekoht asub osaliselt Lätimaal.

Märtsi algul kohtusid Viljandi maakonna ning Valmiera rajooni juhid Mõisakülas ning otsustasid teha oma valitsustele selgeks, et Mõisaküla-Ipiki piiripunktis tuleb taasavada toll.

Tisler usub, et tollipunkti avamine ning transiitliikluse taastamine toob Mõisakülla investeerijaid ning paneb elu käima. "Praegu saame vaid taandarengu peatada," sõnas ta.

Viljandi ja Valmiera kokkuleppes on kirjas, et kaks kuud pärast tolli avamist pannakse Mõisaküla ja piirist 20 kilomeetri kaugusel asuva Ruhnja vahel käima buss. Edaspidi pikeneks bussiliin Valmiera ja Viljandini ning see taastaks piiriäärsete elanike loomuliku kaubavahetuse.

Mõisaküla tollipunkti poolt räägib Tisleri sõnul seegi, et Viljandi poolt tulijail oleks lihtsam ületada piiri Mõisakülas kui Valgas või Iklas. Praegu saab sealt üle piiri vaid kaubata sõiduautoga reisides.

Nõukogude ajal oli Mõisküla külje all rööbastel väike sõjalinn. Pärast võõrväe lahkumist on sellest jäänud angaarid, millest saaks kerge vaevaga teha tollilaod.

Annetustest kerkib kirik

Kirikut Mõisakülas pole, sest 1934. aastal ehitatud puust jumalakoda põles 1980. aastate algul maha. Luteri kogudus on taastatud ning Alar Kotli projekteritud kiriku taastamist alustati aasta tagasi.

"Tahame selle põhiliselt annetuste abi üles ehitada," märkis linnapea.

350-tihumeetrist puidust on annetustena saadud juba 150 tihu. Oma annetuse tegi ka naabervallas talu taastav välisminister Toomas Hendrik Ilves.

Raha on annetatud ligi 80 000 krooni. "Hasartmängumaksust taotlesime 300 000 krooni katuse jaoks," lisas linnapea.

Loe veel

Väike osa ehitusest on juba püsti. "Alustasime kohe, et inimesed näeksid, et nende annetused lähevad asja ette," selgitas linnapea, kes loodab tänavu hoone katuse alla saada.

Kõige hoogsam tegevus käis aga vagunidepoos. Volikogu valimistel enim hääli saanud brigadir Vladimir Jegorov pani veneliku kirglikkusega selges eesti keeles südamele, et raudtee hävitamine võib Eesti julgeolekule kalliks maksma minna.

ANNELI AMMAS

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare