Mõista, mõista, mis erakond see on? Ehk kuidas 16-aastased valivad Jüride, Mihhailide ja Jaakude vahel

Sel sügisel saavad 16- ja 17-aastased esimest korda osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel. Seitse noort räägivad Eesti Päevalehele, kuidas nad langetavad valimisotsuse ja millisena näevad praeguseid erakondi. Selgub, et neil on kindel visioon erinevatest poliitilistest jõududest ja nad tunnevad ära vassiva poliitiku.

Paar aastat tagasi oli ühiskond küsimuse ees, kas 16- ja 17-aastased on valmis andma oma hääle kohalikel valimistel. Oli neid kes arvasid, et noored on selleks valmis, ja ka neid, kes olid veendunud, et nad on poliitilistest kampaaniatest liiga mõjutatavad ja piisavate teadmisteta, et valimisvastutust kanda – miks ei võiks ära oodata üht-kaht aastat täisealiseks saamiseni? Uuringud aga näitasid, et noored on küpsed valimisotsust tegema, ning riigikogu otsustaski neile selle võimaluse ja vastutuse anda.

16- ja 17-aastaseid noori, kes saavad nüüd kohalikel valimistel hääletada, on riigi hinnangul ligi 24 000 ja loodetakse, et vähemasti 60% neist oma hääle ka annab. Kõikidest valijatest moodustavad nad ligi 2%, neist kõige rohkem, veidi alla 10 000 noore, elab Harjumaal.

Eesti Päevaleht otsustas enne suuremate kampaaniate algust rääkida Gustav Adolfi gümnaasiumi (GAG) ja Tallinna reaalkooli sügiseks valimisikka jõudvate noortega, et uurida, kuidas nemad oma valimisotsuse kujundavad. Kuigi kahe kooli noored on olemuselt ja avatuselt erinevad, on nende maailmavaade võrdlemisi sarnane. Nad on üllatavalt teadlikud sellest, mis poliitikas toimub, ja neil on visioon, milline võiks kohalik võim tegelikult olla.