Mööblivabrikust saab elukvartal

 (5)

Endisesse mööblikombinaadi kompleksi ehitatakse korterid ja ühiskondlik hoone.
Tootmise peaaegu täielikult juba linnast välja viinud vineeri- ja mööblikombinaadi endised hooned ehitatakse ümber peamiselt luksuslikuks elamukvartaliks.

Suurem osa Pärnu maantee viadukti juures asuvast ajaloolisest, 1912. aastal ehitatud muinsuskaitse all olevast kompleksist ehitatakse luksuskorteriteks, masinatsehhi avar korpus kohandatakse ühiskondlike funktsioonide tarvis.

Rekonstrueerimisprojekti koostab ARS Projekti arhitekt Rasmus Tamme, sisearhitektuur tehakse Eero Jürgensoni juhtimisel. Ümberehitust alustatakse kolme-neljakorruselisetest vanadest tootmishoonetest. “Sinna tulevad uhked stuudiokorterid ja penthouse’id, millel on väga head eeldused: valguseküllus, suuremõõdulised aknad, kõrged laed ning ka interjööri osas huvitavad ajaloolised detailid,” lubas ARS Projekti juhatuse liige Eero Jürgenson.

Tallinna korterituru jaoks on linna keskuse lähedal asuvatest paekivist ja betoonist ehitatud tehasehoonetest ümberehitatavad elamupinnad Jürgensoni kinnitusel väga ainulaadsed.

Tema sõnul alustatakse rekonstrueerimisega lähitulevikus. “Projektid on selles staadiumis, et hiljemalt jaanipäevaks saab dokumendid esitada kooskõlastamiseks,” ütles ta. “Võin loota, et sel aastal jõutakse ka ehituse alguseni.”

25 000 ruutmeetri suurusest kompleksist hõlmab korteriteks renoveeritav osa 14 000 ruutmeetrit.

Spordikeskus või kontserdisaal

Teise etapi, suure masinatsehhi ümberehituse algus pole veel teada. Muinsuskaitse all olevas hoones ei tohi vähendada näiteks siseruumide kubatuuri ega muuta fassaadi. “Vangerdusmaa jääb üsna väikeseks, ilmselt peaks see olema objekt, mis on avatud ja kasutatav linnakodanikele,” sõnas Jürgenson. “Kui kõik see tsaariaegne ehituskvaliteet, paekivi ja betoon välja puhastada, võiks siin olla ükskõik milline kultuuri- või ühiskondlik objekt,” lisas Jürgenson. Näiteks oleks tema sõnul mõeldav teha sinna tervise taastootmise keskus, kas või praegu populaarsete veega seotud alade harrastamiseks. “Kui veel vaadata masinasaali lakke, siis algselt oli kogu ülaosa klaasakende alune pind ning ka päevavalgus teeb interjööri suurepäraseks.”

Masinasaali ümberehituseks pole täpsemaid projekte veel tehtud. “Selliseid hooneid opereerivad mingi kogemusega asutused, hooned on väga erinevad, sõltuvalt sellest, mis sinna otsustatakse teha,” rääkis Jürgenson. “Ma võin ju süüdimatult fantaseerida – kas tuleb kultuurisündmuste korraldamise paik, näiteks kontsertide jaoks, või spordikompleks – mitmeid funktsioone kaalutakse.” Eskiislahendusi ja võimalike äriplaanide tasuvuse arvutusi hakatakse tegema pärast otsuse langetamist, mida siiani veel tehtud pole.

“Et üks ühiskondlik asi toimiks ja oleks atraktiivne, peab tema ümbrus olema väärtustatud,” ütles Jürgenson, korterite esimeses järjekorras ehitamist põhjendades.

Masinaruumi osa hõlmab U-kujulisest kompleksist linnapoolset haru, mis külgneb Pärnu maanteele paistva silmatorkava esifassaadiga hoonega, kus tegutsevad Pagaripoisid.

Praegu veel remontimata, tühjana ning kütmata seisvas tohutu suures masinasaalis toimub 2. juunil Kuningas Arthuri gala, mil on igaühel võimalus ise möödunud sajandi alguse tööstusarhitektuuri vaadata.

Naabrusesse samuti elumajad

••Ka ajaloolistest paekivist hoonetest linna poole jäävale, Vana- Lõuna ja Veerenni tänava vahelisele endisele vineerikombinaadi alale tuleb elamukvartal.

••Kokku 12 hektarit hõlmava krundi omandas möödunud aastal Ober-Haus.

••Praegu seal asuvad silikaadist hooned lammutatakse ja nende asemele ehitatakse kortermajad ning mõned büroo- ja kaubanduspinnad. “Tõenäoliselt uhkeid ja suuri esinduskortereid sinna ei tule, orienteerume pigem keskmisele ja keskmisest kõrgema nõudlikkusega kliendile,” ütles Ober-Haus Kinnisvara tegevdirektori asetäitja Siiri Maask. Praegu on käsil detailplaneeringu koostamine, mis võib tema sõnul võtta kuni kaks aastat.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare