Mõõdukate fraktsiooni liige Raini Ruusamäe leiab, et kui vaba põllumajandusmaa kasutusvalduse omandab äriühing, kes selle müüb edasi välismaa firmale, siis müüakse sellega edasi ka kasutusvaldusõigus, millega tulevikus võib selle maa erastada.Sellise skeemiga läheks maa välismaa omandisse, leiavad Mõõdukad.

“See oht on tõesti olemas, piisab, kui välisfirma ostab Eestis uue firma, siis talle laieneb automaatselt õigus Eestis maad erastada.”

Rahvaliit nõuab, et see teemal võib vaid spekuleerida, kuna Rahvaliidu poolt ettevalmistatud põllumajandusmaa kitsenduse seaduseelnõu on alles menetluses.

“Põllumajandusmaa kitsenduseelnõu on esimesel lugemisel ja praegu ootame Euroläbirääkimiste tulemusi, hetkel on sellel teemal rääkimine paljas spekulatsioon”, leiab Käärma.

Teiseks probleemiks on metsamaa erastamise seaduse vaakum, mis tekkis koos maareformiseaduse muudatusega, kus metsamaade erastamine peatati. Ka selles seadusvaakumis näevad Mõõdukad Ruusamäe sõnul ohte.

“Õigusloomes on vaakum, regulatsiooni vabade metsamaade erastamisel ei ole. Kui lugedada aga metsanduse arengukava aastani 2010, siis vabade matsamaade erastamisel ei tehta enam eelistusi ja enampakkumisel eestimaised tegijad ei suuda võistu pakkuda välismaistega ja jäävad neile alla,” leiab Ruusamäe.

Ka siin ei ole probleemi, leiab Ants Käärma. Praegu on vaba metsamaa riigi oma ja seadusandlus on ettevalmistamisel.

Ühel nõul ollakse selles, et on vaja teha seadus, mis suunaks vaba maa oma riigi kodanike kätte, kes heaperemehelikult suudaksid majandada metsa- ja põllumaid. Et seadustesse ei jääks tõlgendusvõimalusi, on vaja ka vaidlusi, leiavad osapooled.