Möödunud sajandite relvad toodi näitusele
Eksponentide ajalise päritolu lõppemine 19. sajandi lõpuga on näituse korraldaja Jaak Mälli sõnul taotluslik. “20. sajandit on peaaegu igas muuseumis võimalik vaadata, ja mis veel hullem – paljudel on neid relvi ka kodus. Need relvad ei ole unikaalsed ja neid on kogu Eestimaa täis,” rääkis Mäll.
Kõik eksponaadid pärinevad eranditult muuseumi relvakogust. Muuseumil on sadu tuhandeid esemeid, millest ainult tuhatkond on pidevalt väljas – praegu välja toodud esemed on enamiku ajast kogudes, nende esitlemine oligi üks näituse korraldamise eesmärke. “Siia oli eesmärk panna relvad, mida kusagilt antiigipoest ei leia. Väga suur osa muuseumi hoidlates olevast jääb kasutamata temaatilistel põhjustel,” nentis Mäll. Kuna tegemist on Eesti ajaloo muuseumiga, siis eksponeeritakse eelkõige Eesti ajalooga seotud asju. “Siin on aga asjad, mis Eestiga seotud ei ole ja seetõttu harva vaatajani jõuavad.”
Saladuslikku päritolu käeturvis
Päris tavalisi asju näitusele välja pandud ei olegi, näha saab ka esemeid, mida Eestis mujalt kogudest ei leia. Üheks näiteks tõi Mäll hobuse pea turvise, teise näitena aga 18. sajandi Pärsiast pärit käeturvise. “Ei kujuta ette, kuidas see Eestisse võis sattuda. Kõige totram on see, et turvis on ostetud Vene ajal suvalise inimese käest, kuidas see tema kätte sattus, seda ei soovinud ta täpsustada,” rääkis Mäll.
Relvanäitus
Pikk tänav 17
relvad 13.-19. sajand
Näituse koostajaks on muuseumi relvakogu hoidja Jaak Mäll, kujundajaks Jaana Ratas.
Näitus annab ülevaate Eesti suurimast ja vanimast relvakogust – Eesti Ajaloomuuseumi ajalooliste relvade kollektsioonist.
Välja on pandud Euroopa, Aasia, Aafrika ja Ameerika külm- ja tulirelvad ning turvised 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni.
Relvad on jõudnud ajaloomuuseumini:
Linnaapteeker Johann Burchardi kogust 19. sajandi algusest.
Lõuna-Eesti praost Martin Körberi kogust.
Õpetatud Eesti Seltsi kogust.
Esemeid on saadud ja ostetud ka eraisikute käest.
Näitus jääb avatuks detsembrini.
