Alates 9. kuni 11. detsembrini on Moskvas Tallinna kultuuripäevad, mille raames saadeti Venemaale ka kunstinäitus. Auto kunstiteostega pidi aga laupäeval piirilt tagasi pöörama, sest osad piltidest ei olnud piirivalve väitel poliitiliselt sobivad. Näituse tagasi saatmine tekitas paraja närvipinge ja paanika näituse eest vastutajate seas.

Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen rääkis Päevaleht Online’ile nädalavahetusel, et tollitöötajad ei pidanud mõnda pilti sobivaks. Jäppinen leiab, et juhtum on kentsakas, kuna näituse valmistasid ette Sirje Helme, Eha Komissarov ja Kumu kunstimuuseum. „Ma ei usu, et nemad kui professionaalid ei tea, mida Venemaale viia.“

Jäppineni sõnul ei teinud tollitöötajad otsust aga ainuisikuliselt vaid kutsusid eraldi kohale n-ö eksperdi, kes leidis samuti, et pilte ei tohiks Moskvasse saata. Jäppinen märkis, et tegu on siiski subjektiivse vaatenurgaga. Juhtumi teeb kummalisemaks see, et näitus on pühendatud ühisele mõistmisele ja lähenemisele. Läbirääkimisi fotode Moskvasse saatmise nimel pidama ei hakatud. „Ilmselt ei ole mõtet piirivalvega sõdida, kui on öeldud, et need ei sobi,“ märkis Jäppinen.

Kumu kunstimuuseumi direktor Sirje Helme rääkis Päevaleht Online’ile laupäeval, et piirilt saadeti tagasi nelja kunstniku töid. Üks kunstnikest oli Raul Meel, kelle kollektsioon viitab Eesti ja Venemaa kunagistele kunstikontaktidele ja partnerlusele keelatud kunsti loomisel.

Tolliametnike kius

„Täiesti uskumatu, et tolliametnik otsustab, kas kunst kõlbab näidata,“ märkis Helme, kes kinnitas, et kui neid pilte ei lubata Moskvasse saata, siis keeldub tema näitust Kumu nime all esitamast. „Me ei saa lubada nii enda näitusega teha,“ lisas ta. „Oleme kokku leppinud, et me näitust kui sellist ei muuda.“

Tolliametnikud hakkasid piiril justkui kiusu ajama, öeldes esiteks, et paberitel on midagi viga, ja sundides seejärel autot n-ö ebasobivate piltidega tagasi pöörama. Peterburist kohale saadetud ekspert pole Helme hinnangul samuti kuigi usaldusväärne. „Me võime ükskõik keda eksperdiks nimetada.“

Ametlikes tollipaberites ei mainita, ootamatult või mitte, kordagi poliitilist küsimust või probleemi piltidega, vaid viidatakse valesti vormistatud dokumentidele. „Venemaa ametnike poolt pole meil ei nimesid, ei pabereid, peale ametliku märke valestivormistatud tollidokumentide kohta,“ selgitas Helme, kelle sõnul võib vea leida aga ka kõige paremini vormistatud dokumentides.

Dokumendid vormistati uuesti ning pärast kadalippu jõudis auto eile kunstinäitusega Moskvasse. Helme rääkis täna, et näituse ülespanekuks anti väga suur meeskond ning tänu sellele jõuti selle avamiseni täna. Nii et kui laupäeval oli Helme kindel, et näituse avamine lükkub edasi, siis nüüd avatakse see paika pandud päeval.

Helme hinnangul näitab meeskonna andmine ja abivalmidus, et otsus piiril probleemide tekitamiseks ei tulnud mitte Moskvast. „See väike näitus ei saa olla Moskva jaoks oluline, see võis olla ka puhtalt tolliametnike pahatahtlikkus,“ kõneles Helme.



Eesti kaasaegse kunsti näitus "Paradise is not lost"


9.12.2008 – 11. 01.2009 Zurab Tsereteli Galerii, Pretšistenka tn.19

Avamine 9.12.  kell 16.00

Avatud T-L kell 12.00 – 20.00, P 12.00 – 19.00. Suletud riiklikel pühadel.


Näitus on suunatud  eesti-vene suhetele, otsitakse alternatiivi separatismile püüdes kirjeldada meie ühisosa ajaloos ja koostööd naabritena. Praeguses küllalt keerulises eesti-vene suhtestikus on näituse pealkiri mitmetähenduslik. See on kui parafraas kunagisele Nõukogude aegsele laialt levinud mõttekonstruktsioonile elust Eestis kui elust paradiisist ja Eestis kinnistunud usule, et Moskvas täituvad kõik unelmad. Näitus on parafraas kahest uskumusest.


Projekti on kaasatud tuntud eesti kunstnikke, kunstiklassikuid ja noori, kes kõik pakuvad erinevaid vaateid vene kuvandile.


Arne Maasiku fotokogust näeme kolme eraldiseisvat käsitlust, sealhulgas Stalkeri Tallinnat, mis hõlmab 1990. ülesvõetud Tarkovski filmi võttepaiku. Johnson&Johnson videodokumentatsioon Paldiski elanike kunstieelistustest puudutab otseselt Eestis elavata venelaste elu; Valeri Vinogradori ulatuslik fantaasiaprojekt Siberist tegeleb laiemalt vene inimese mütoloogiaga; valik Ülo Soosteri joonistustest ja Raul Meele kollektsioon viitavad meie kunagistele kunstikontaktidele ja partnerlusele keelatud kunsti loomisel; kitši teemat kannavad Mart Viljuse, Villem Jahu ja Sandra Jõgeva kunstiobjektid. Kiwa uurib ulme & muusika subkultuuride teemat, Marko Mäetamm perevägivalda.


15. detsembril 2008.a. esitleb Kristina Norman Moskva Kaasaegse Kunsti Keskuses oma videoprojekti Monoliit ja vestleb ajaloo teemadel.


Näituse valmistas ette Kumu kunstimuuseum Tallinnas, kuraator on Eha Komissarov, kujundus Jaanus Sammalt.