Haapsalu Pärnu linnapea Vello Järvesalu ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles astusid, valged ülikonnad seljas, Haapsalu mutta ja kinnitasid, et konkureerivatel kuurortlinnadel on sõprust nagu muda. “Pärnul oma muda pole,” tõdes suvepealinna linnapea Vello Järvesalu. Eks seepärast mudapealinna linnapea ja mudamagnaat Urmas Sukles kolleegi enda juurde värsket muda proovima kutsuski.

Haapsallaste ja suvitajate rõõmuks marssisid linnapead laupäeva südaööl Aafrika rannas, valged ülikonnad seljas, mudavanni ning kirjutasid tahvlile, et kahel linnal on sõprust nagu muda. Selle peale tühjendasid Järvesalu ja Sukles ‰ampanjapokaalid.

Peale mudaseid embusi vannist välja ronides kaotas Sukles oma kingad.

“Haapsalu muda on enim uuritud muda Eestis ja seda veetakse ka Pärnu sanatooriumidesse,” rääkis sanatoorium Laine peaarst Heli Paluste päevasel mudatutvustusel.

Mudatonni eest küsivad kaevandajad üle 1000 krooni. Laine ja teised Haapsalu mudaravilad saavad veidi odavamalt.

“Ühe raviprotseduuri jaoks kulub 20 kilogrammi ja arvestame, et kilo maksab krooni,” selgitas Haapsalu Kuurordi tegevjuht Vello Luts. Haapsalu ravilad tarvitavad aastas umbes 150 tonni muda. Võrreldes nõukogude ajaga kaevandatakse Haapsalu Tagalahest lehkavat terviseplöga kümme või rohkemgi korda vähem.

“Pärnus ei leia merd üles, aga Haapsalus tuleb meri igal pool vastu,” võrdles kahes kuurortlinnas kohvikut pidav tartlanna Sirje Ginter kuursaalis linnapeade väitlusel. Esimest suve Haapsalus kuursaali rentiv Ginter ei jõudnud Haapsalu muusikapublikut ära kiita. Isegi kohalik politsei sai tartlannalt kiita, et need Promenaadilt tema merre sõitnud auto kenasti välja aitasid tuua.

“Meil sellist muret pole nagu Pärnus, kus pensionärid tulid Järvesalu juurde ja soovitasid merd süvendada,” märkis Paralepa ranna nimel kõvasti rüganud Sukles. “Pensionärid kurtsid, et nad ei jaksa kilomeetrit meres läbi käia, enne kui sügavaks läheb,” jutustas Sukles ning Järvesalu noogutas, et tõsi, niisuguse jutuga tema juures linnakodanikud käisid.

Telereporter Andres Raidi arvates on Pärnu linn, kuhu ta kena neiuga läheb siis, kui tahab, et sellest väljasõidust teisedki teaksid. Haruteelt Haapsalu poole keerab Raid võõra naisega aga siis, kui tahab salajast väljasõitu teha.

Aastaid Haapsalus suvitanud ja mullu siia suvemaja ostnud Mihkel Mutt tunnistas, et Haapsalu linnapead kohtas ta laupäevasel debatil kuursaalis esimest korda. Ja Pärnu sai talt kiita baariderohkuse eest. Ta nentis, et Haapsalus jätkub paarist tunnist, et kõigile tiir peale teha, Pärnus aga võib kuurordile omast melu baarist baari käies pikalt nautida.

Ginter kiitis Pärnu linnapea nooruslikkust. “Imetlen, kuidas ta jõuab nii sageli arvukates Pärnu ööklubides käia,” naeris Ginter.

Muti kunstnikust abikaasa Tiina Tammetalu aga näitas oma sisseelamist haapsallaste siseellu ja unistas, et väljasuretada üritatud raudteelt rongivilet jälle kuulda oleks.

Pärnu linnapea tõdes, et Pärnus oma muda pole, aga kõike muud on nagu muda. Rahast rääkides arvas Järvesalu, et Suklesel on raha nagu muda, mille peale kahe mudaravila omanik Sukles muheles, et raha on alati vähe.

Tiina Tammetalu märkis, et pole kuskil mujal kui Haapsalus saanud kuue krooni eest kannu õlut. Mihkel Mutt lisas, et see oli Pärnu õlu.

Kuursaali debatt, kus oli lubatud vingem linn välja selgitada, kukkus tulemuse mõttes läbi: kuigi Haapsalu sai sel õhtul oluliselt rohkem kiita kui Pärnu, ei antud kummalegi vingema kuurortlinna tiitlit.