Mudaravijate mudamaadlus
Haapsallased süüdistavad pärnakaid ravimuda mitmekordses kasutamises
Haapsalu mudakasutajad kahtlustavad, et Pärnu kolleegid kasutavad oma sanatooriumides muda kas korduvalt või ravivad 150-aastase ajalooga Haapsalu muda sildi all hoopis vähetuntud Ermistu järve mudaga.
"Viisin Pärnu Tervisesse viimati muda 1993. aastal 200 kuupmeetrit ning hiljem pole nad midagi võtnud," väitis OÜ Ravimuda juht ja omanik Enn Lepistu. "Millega nad seal inimesi ravivad?"
Pärnu Tervisega võrreldava kohtade arvuga Haapsalu mudaravilad kokku kasutavad ainuüksi aastas umbes 150 kuupmeetrit muda.
Kõigi Haapsalu mudaravilate suurusest Pärnu Mudaravilast, kuhu Lepistu alates 1993. aastast on viinud 620 kuupmeetrit muda, öeldi huvilisele, et seal kasutatakse Haapsalu muda ja loomulikult kasutatakse seda vaid korra. Sotsiaalministri määrusega on muda korduvkasutus keelatud.
1969. aastast Haapsalu muda vedanud ja 1991. aastast eraettevõtjana sama tööd jätkanud Lepistu kahtleb pärnakate väite õigsuses. "Patsiendid, enamasti soomlased ei tea, mida ja mitmendat korda neile peale pannakse," lausus Lepistu.
Pärnu Estonia sanatooriumi nõukogu esimehe ja Eesti Kuurort ja Taastusravi Liidu esimees Jüri Kukk ei osanud öelda, kelle muda nende sanatooriumis kasutatakse. "Need asjad muutuvad pidevalt," lausus Kukk.
Sotsiaalministeeriumi andmeil kasutatakse kõikjal Pärnus Haapsalu muda. Korduvkasutust on tervisekaitseinspektsioon tuvastanud korra vaid Valga haiglas.
Sotsiaalministeeriumi tervisekaitseosakonna juhataja kt Aino Kerde sõnul teevad tervisekaitseinspektsioonid mudale mikrobioloogilisi analüüse, kuid need ei näita, millise leiukoha mudaga tegemist ja mitmendat korda seda kasutatakse.
"Keemilised analüüsid muda leiukoha tuvastamiseks on keerulised ja neid ei tehta," tõdes Kerde.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Üllar Kaljumäe ütles, et kontroll ravimuda kasutavate asutuste üle on pisteline. Tema sõnul on segane isegi see, mis asi see ravimuda üldse on.
Ravimiseaduse järgi peaks muda kuuluma ravimitaoliste ainete hulka ning sel juhul oleks kontrollifunktsioon ka ravimiametil. Viimane ametkond ei taha aga ravimuda enda kontrolli alla võtta. Ravimisarnase ainena aktsepteerib ravimuda ka haigekassa.
1995. aastal hakati Pärnu lähedal kaevandama Ermistu järve muda ning Lepistu arvab, et Pärnus kasutatakse hoopis seda. "Kui see nii oleks, et Haapsalu muda nime all ravitakse Ermistu mudaga, oleks tegu pettusega," kommenteeris Kerde.
Erinevast kohast kaevandatud mudade koostised on veidi erinevad, kuid asjatundjate hinnangul ei saa öelda, et üks muda on teisest parem. Eestis kaevandatakse muda veel Värskas ning Saaremaal Mullutu-Suurlahes. Eesti haiglatesse ja kohaliku mudata sanatooriumidesse veetakse traditsiooniliselt Haapsalu Tagalahe muda.
13 taastusraviga tegelevat sanatooriumi ühendavas Kuke juhitavas liidus on Pärnu arstid tõstnud üles küsimuse muda korduvkasutamisest. "Korduvkasutamine pole halb, kuid selle lubamiseks ja keelava määruse muutmiseks tuleks läbi viia erapooletud rahvusvahelised uuringud ja seda ei saa teha asjast huvitatud pool," ütles Kerde.
Mudaekspert Jüri Kask tõdes, et muda korduvkasutuse puhul on peamine moraalne aspekt. "Kes tahab minna mudasse, mida kellegi peal on juba kasutatud, isegi kui proovid näitavad, et mingit ohtu tervisele pole," lausus Kask.
