Muistsed laevad naasevad merele

 (5)

Muistsed laevad naasevad merele
Sellel 1933. aasta fotol veavad tüdrukud Vormsis ehitatud kaljase Öros ankruvinna. Rannarootsi muuseum

Endisaegsete laevade taastamine aitab uuele elule ka vanad mere­sõi­dukombed.

Vanade meresõidutavade huvilistel on parasjagu kolmes Eesti paigas käsil kunagi Läänemerel seilanud aluste täpsete koopiate ehitamine.

Haapsalus kavatseb lähema viie aasta jooksul vanu tavasid järgides päris uue kaljase merre lasta puulaevaselts Vikan. Seltsi juhatuse esimees Alar Schönberg ütles, et kuigi ettevõtmine on alles üsna algusjärgus, on kavandatava kaljase tarbeks juba sadakond tammepuud maha võetud.

„Kui Haapsalusse hiljuti üht uut kaubanduskeskust tegema hakati, jäid sellele ette ka tammed. Kuna teati, et me otsime laevaehitusmaterjali, võetigi meiega sel teemal ühendust,” rääkis Schönberg. „Tänaseks on kaljase kaared juba saagimisel.”

Ometi pole laeva ehitamiseks veel jooniseidki, nende tarbeks loodetakse talvega raha leida ja siis ka ehitusplaanid paika panna. Seejuures võetakse tõenäoliselt eeskujuks mõni kunagine Noarootsi meistrite tehtud kaljas – kahe masti ja kuni 30 meetri pikkuse kerega.  „Eesmärk on ka kogu kaljase ehitus dokumenteerida, et ka tulevastel tegijatel oleks põhjalik materjal võtta,” sõnas Schönberg.

Kaljase ehk hiidlaste keeles halulaeva ehitamise on ette võtnud ka Hiiumaa mehed. Sealgi peaks lähema viie aasta jooksul üks seda tüüpi purjelaev merd kündma hakkama.

Halulaeva ehitamise eestvedaja Ain Tähiste sõnul on projekti paberid koos ja praegu käib rahastamise ettevalmistamine. „Plaan on teha suhteliselt väike alus – ligi 17 meetri pikkune, kõrgusega üle 13 meetri,” kirjeldas Tähiste. „Sel talvel loodame langetada kiilupuu ehk emapuu, nagu seda meil ja Kihnus nimetatakse.”

Muhus meisterdatakse uisku

Haapsalule ja hiidlastetele ei taha alla vanduda ka muhulased. Seal meisterdab MTÜ Muhu Uisk tuhatkond aastat kogu Väinamere sümboliks olnud iidset kaubalaeva ehk uisku.

„30. jaanuaril on meil plaanis pidulik uisu kiilupuu langetamine. Järgmise aasta alguses hakkame eurofondidest ehitamiseks raha taotlema,” tutvustas seltsi liige Erki Noor ligi 18-meetrise kerega ajaloolise uisu koopia valmistamist. Nagu kaljased, nii on ka uisk kohalikel meresõiduhuvilistel kavas valmis teha iidsete tavade järgi. Uisu ehitamiseks on nõusoleku andnud kohalik ettevõte Väike Paadivabrik OÜ.

Kunagi seilati uiskudega enam-vähem kogu Läänemerel – nendega veeti kaupa nii Gotlandi, Riia kui ka Peterburi vahet.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare