Mullijookide lisaained võivad muuta lapse hüperaktiivseks
Sel nädalal avaldatud Briti teadlaste uuringu tulemuste kohaselt soodustavad kunstlikud toidu lisaained laste hüperaktiivsust. Saadud tulemused võivad mõjutada Euroopa Liidu toiduainetööstust reguleerivat seadustikku.
Inglismaa Southamptoni ülikooli teadurid uurisid alla üheksa-aastasi lapsi, kellel puudusid varasemad hüperaktiivsuse ilmingud, andes neile “kokteile” eri lisaainetest: nii kunstlikest värvainetest kui ka näiteks laialt levinud naatriumbensoaadist (E211). Segud peegeldasid seda, mida tüüpiline laps tavalise päeva jooksul sööks ja jooks. Tulemused näitasid nende laste hüperaktiivsuse kasvu. Lisaainet E211 sisaldab enamik karastusjooke.
Äraootaval seisukohal
Inglismaa toiduohutusamet soovitas vanematel, kelle lastel esineb hüperaktiivsuse ilminguid, hoiduda lisaainetest. Kuigi paljud Briti teadurid nõudsid võimudelt veel karmimat reageeringut, lausa lisaainete keelustamist, ei ole ka Inglismaal siiski veel nii kaugele mindud. Uuringu tulemustega tutvub nüüd Euroopa toiduohutusamet (EFSA), kes tegeleb lisaainete uurimisega. Euroopa Komisjon ootab EFSA lisaaineid puudutavat otsust kiiremas korras, sest aasta lõpus on kavas paika panna uus vastav seadustik.
Eesti veterinaar- ja toiduameti jaekaubanduse, mahepõllumajanduse ja mitteloomse toidu büroo peaspetsialisti Jaana Oona sõnul ootavad ka nemad ära EFSA seisukoha. “Vastavalt EFSA hinnangule võidakse mõne lisaaine kasutamine ka täielikult keelata, nagu seda tehti alles hiljuti värvainega E128 (punane 2G),” ütles Oona. Seda ainet kasutati lihatoodetes.
“Lisaainetel on oma funktsioon toidu säilimisel, kuid võimalusel ning terviseprobleemide korral on soovitatav valida toitu, milles lisaainete sisaldus ning nende hulk oleks väike või toode oleks valmistatud lisaaineteta,” soovitas Oona. “Lisaainetega toidul on oma eesmärk, kuid sellest ei peaks kujunema kindel osa igapäevamenüüst.”
Oona sõnul on lisaainete ohtlikkuse kohta raske järeldusi teha, sest nende mõju ilmneb väga pika aja möödudes. “Mõju võib välja tulla alles pärast aine kümneaastast pidevat tarbimist.” Samuti ei saa otsust langetada vaid ühe uuringu tulemuste alusel, märkis ta.
Kümnendik lapsi on hüperaktiivsed
•• Tallinna lastehaigla neuroloogi Valentin Sanderi sõnul võivad toidu lisaained küll võimendada hüperaktiivsust lastel, kellel juba on selle ilminguid, kuid ta ei usu, et need põhjustaksid seda.
•• “Hüperaktiivsuse põhjused on siiski bioloogilised,” ütles Sander. Enamasti on hüperaktiivsed lapsed, kes on saanud sünnitusel kahjustada või on sündinud enneaegselt. Selliste laste hulk muudkui kasvab, sest tänapäeva meditsiin suudab nende elu päästa. Hüperaktiivsust võivad omakorda võimendada sotsiaalsed faktorid: stressi kasv, koolipinge, suured klassid.
•• Eestis esineb Sanderi hinnangul hüperaktiivsust 7–12 protsendi algklasside laste puhul ning probleemi ulatus üha laieneb. Hüperaktiivsuse sümptomid on motoorne püsimatus, puudulik keskendumisvõime ning impulsiivne käitumine.
•• Raviks kasutatakse psühhoteraapiat ning ravimeid, kuid palju aitab ka rahulikuma keskkonna valik: näiteks väiksem ja rahulikum kool.
