Mullu püüti Läänemerest haruldaselt vähe keemiarelva
Tegu on väikseima intsidentide sagedusega 1999. aastast peale. Eksperdid hoiatavad siiski, et neist arvudest ei tasu teha veel mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi võimalike suundumuste kohta, kirjutas keskkonnaportaal Roheline Värav.
Läänemere kaitse komisjoni ehk HELCOMi eksperdid tunnistasid, et keegi ei tea mulluse õnnetustevaesuse tegelikku põhjust, samuti ei teata, miks 2003. aasta suisa erakordselt õnnetusterohkeks kujunes. Arvatakse, et tegu on erinevate faktorite kokkulangemisega, millest tähtsaim kalapüügi sagedus piirkonnis, kuhu omal ajal keemiarelva uputati.
Enamik kalavõrkudesse takerdunud keemiamürskudest olid täiesti läbi roostetanud. Kõik vahejuhtumid juhtusid Bornholmi saare lähedal, kus pärast II maailmasõda uputati suurtes koguseis keemiarelva. Kolmel juhtumil pääses läbi roostetanud mürsukesta välja sinepigaas ning ühel juhul naerugaas. Rangelt võttes polnud küll ühelgi juhul tegu gaasiga, vaid hoopis gaasitekitaja klimpidega. Sinepigaasiklimbid kaalusid kokku 140 kg ja naerugaasiklimp 20 kg.
Aasta varem püüti Läänemerest välja 1110 kg ründemürgiklimpe. 1995-2002 juhtus keskmiselt 3-11 intsidenti aastas ning väljapüütud mürgi koguraskus ei ületanud 512 kg.