Mullu sai üle 3700 inimese loomade käest pureda
Tervisekaitseinspektsiooni pressiesindaja Agnes Jürgensi sõnul vajasid loomade ohvriks langenud inimesed enim arstiabi suvekuudel.
"Kui juunis, juulis ja augustis puresid loomad inimesi keskmiselt ligi 450 korda kuus, siis septembris teatati loomahammustustest 320, oktoobris 310, novembris 240 ja detsembris 235 korral," ütles Jürgens BNS-ile.
Tema sõnul said inimesed peamiselt pureda koerte ja kasside käest, kuid samas hammustasid inimesi ka teised kodu- ja metsloomad.
52 korral ründasid inimesi rebased, 47 juhul lehmad, 32 korral kährikud, 27 juhul hobused, kolmel korral lambad ja ühel korral tige kukk. Eksootilisematest loomadest ründasid inimesi neljal korral mägrad, kahel korral tuhkrud ja koprad ning ühel juhul ahv, hunt, siil ja nahkhiir.
"Tegelik loomaohvrite arv on kindlasti suurem, sest tavaliselt minnakse arsti juurde tõsisemate vigastustega, väiksemad haavad puhastatakse ja seotakse aga ise kinni," ütles Jürgens. "Eriti juhul, kui on tegemist sellise koera või kassiga, kelle puhul pole karta marutõbe."
Tema sõnul näitab ülemaailmne kogemus, et umbes 80 protsenti loomahammustuse ohvritest ei pöördu arsti poole.
Loomahammustused paranevad visalt ja tekitavad pikalt vaevusi, kõige suurem nendega kaasnev oht on marutõbi.
"Mullu tuvastati marutaud 59 rebasel, 24 kährikul, 19 veisel, 11 koeral, neljal kassil ja ühel seal," ütles Jürgens.
Tema sõnul tehti loomahammustustega arsti poole pöördunud inimestest ligi 40 protsendile marutaudivastane kaitsesüst.
Nakkuste vältimiseks tuleb looma käest pureda saanud inimesel haav kiiresti ja hoolikalt puhastada. Tervisekaitseinspektsioon soovitab hammustada saanutel otsida võimalikult kiiresti abi traumapunktist.
Tunamullu pöördus Eestis loomahammustustega arsti poole 3198 inimest, neist 806 sai marutaudivastase kaitsesüsti.
Pool puretutest pärines Tallinnast, kus koerad vigastasid 1284 ja kassid 134 inimest.
1998. aastal oli ametlik loomaohvrite arv 3599, marutaudivastase ravikuuri tegi läbi neist 926 inimest.
