Vahetult enne seda pandi kinni üks Rumeenia kliinik, mis oli spetsialiseerunud Euroopa Liidu kodanikele munarakkude vahendamisele suure tasu eest ja mille tegevust peeti noorte vaesust kogevate naiste ärakasutamiseks. Resolutsioonis märgitakse, et „munarakkude võtmine kujutab naiste elule ja tervisele suurt meditsiinilist riski”. Ja tuuakse esile kurja juur: üha rohkem annetama õhutab just see, et paljud naised kogevad sügavat vaesust ja neile on see summa, mis munarakkude eest pakutakse, väga suur.

Nõudlus kasvab

Nüüd aga, kui osas riikides laieneb kommertsliku asendus­emaduse äri üha rohkem, kasvab ka nõudlus valgenahaliste munarakudoonorite järele. Hiljuti reklaamis oma internetilehel Eesti naistest munarakudoonoreid ka rahvusvaheline firma New Life Nordic.

Sellest kevadest kehtivad Eesti karistusseadustikus uued pügalad, millega on keelatud doonorlusele sundimine ja kallutamine ning inimese haavatava seisukorra ärakasutamine. Mis aga on täpselt doonorlusele kallutamine? Eestis kohtupraktika seni puudub.

Ent ühes venekeelses Ida-Virumaa internetiportaalis on kuulutus, kus pakutakse munarakudoonorile 640 eurot. Palusime ühel vene keelt emakeelena kõneleval noorel naisel kuulutusel olnud numbril helistada. Telefonile vastanud mees selgitas, et tema vahendab naisi omakorda viljatusravikliinikutele.

Selgus, et kuulutuse taga on Narva mees Eduard Kostin, kes peab ka portaali medtours.ee ja tegeleb Venemaa kodanike vahendamisega Eesti raviasutusse. Kostin ütles Eesti Päevalehele, et naiste käest ta ise tasu ei saa. „See on abi, mitte äri,” kinnitas ta.

Tartus asuva erakliiniku Elite arendusjuht Kristina Sõritsa selgitas, et Kostin on neile suutnud leida vaid paar doonorit. „Kandidaate on küll olnud rohkem, kuid mõned on pärast esmast vastuvõttu ja konsulteerimist arstiga ise loobunud, mõned pole sobinud,” ütles Sõritsa ja kinnitas, et naised ei hakka doonoriks raha pärast, vaid soovist teisi aidata. Kui küsisime, kui palju tasub kliinik Kostinile vahenduse eest, vastas Sõritsa, et „kahe asutuse omavahelistes koostöölepingutes sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne”.

Oma internetilehel kutsub erakliinik samuti munarakudoonoriks hakkama ja pakub hüvitiseks 640 eurot. Sõritsa sõnul on kliinikul praegu 22 doonorit.

Samas linnas asuvas TÜ naistekliinikus, kus tehakse samu protseduure, puudub aga näiteks igasugune reklaamitöö. Pärimise peale saame teada, et doonor saab nende kaudu hüvituseks 350 eurot. „Aastas toimub ehk kümmekond doonori munarakkudega kunstlikku viljastamist, neist osa sugulaste vahel,” selgitas naistekliiniku direktor Aivar Ehrenberg.



KOMMENTAAR

Ärakasutamine on kuritegu

Steven-Hristo Evestus
riigiprokurör

Eesti Vabariigi karistusseadustikus on alates 14.04.2012 muutunud mõned kuriteokoosseisud laiemaks sellistel juhtudel reageerimiseks, näiteks on meil nüüd para­grahvid nagu doonorlusele sundimine ja doonorlusele kallutamine. Samuti oleks mõningatel juhtudel võimalik kohaldada inimkaubanduse paragrahvi. Leian, et sellised teod võivad olla sõltuvalt olukorrast toime pandud näiteks pettusega, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega. Loomulikult nõuab see kõik ka eraldi tõendamist. Samuti on karistusseadustikus kriminaliseeritud ebaseaduslik asendusemadus.

Kui tegu pannakse toime Eesti kodaniku vastu või Eesti kodaniku poolt välismaal, kohandub samuti Eesti karistusõigus, kui seal riigis on selline tegu karistatav või kui seal ei kehti ükski karistusõigus.