Müra vähendamise tegevuskava ei lahenda konkreetseid probleeme
Jaanuari lõpus valmis Tallinna keskkonnaametis linna strateegilise mürakaardi põhjal koostatud keskkonnamüra vähendamise tegevuskava. Kava on 16. veebruarini avalikul väljapanekul, praegu vaatavad seda üle tervisekaitseinspektsiooni spetsialistid. Pärast nende kooskõlastust rändab tegevuskava omakorda Euroopa Liidu komisjoni kinnitamisele.
Teoorias lubab vastvalminud kava vähendada keskkonnamüra ja selle mõju inimestele ning rakendada vaiksete alade kaitset. Olulisena tuuakse esile nende kodanike huvide eest seismine, kes elavad suure keskkonnamüraga piirkonnas ja kannatavad selle tõttu.
Tegevuskavas on välja toodud ka Tallinn-Väikese depoo piirkond, kus vedurite remondiettevõte AS Ühinenud Depood rikub kohalike elanike elukvaliteeti, kuna ületab pidevalt sotsiaalministeeriumi sätestatud norme ja vilistab tervisekaitseinspektsiooni tehtud ettekirjutustele.
Tegevusplaani pole
Ettevõte on tasunud nõuete mittetäitmise eest 5000-kroonise sunniraha, kuid pole tänini esitanud müra taseme vähendamise kohta tegevusplaani, ehkki sellist kava lubati tutvustada juba möödunud kuu lõpus. Praegu menetletakse ettekirjutusi ringkonnakohtus, kuna AS Ühinenud Depood kahtleb nende õiguslikkuses.
„Peale ettekirjutuste tegemise ja sunniraha nõude esitamise ei saa meie midagi teha,” nentis tervisekaitseinspektsiooni õigusnõunik Tõnu Kaur. Tema hinnangul kontrollitakse piirkonda arvatavasti kuu aja pärast uuesti ja kui müra tase ei ole vähenenud, siis rakendatakse taas sunniraha. „Sunniraha võib olla kuni 10 000 krooni,” sõnas Kaur.
Eile Päevalehega vestelnud Tallinn-Väikese depoo kandis elavad inimesed avaldasid lootust, et müra vähendamise tegevuskava muudab nende elutingimusi paremaks. „Loomulikult oleks olnud parem, kui tegevuskava väljatöötamisse oleksid olnud kaasatud ka need linlased, kes müra tõttu kannatavad,” ütles piirkonnas elav Ivar Kangro.
Keskkonnateenistuse info vanemspetsialist Kristina Zotejeva möönis, et müra vähendamise tegevuskava rakendamisel pannakse eelkõige rõhku ennetavale tegevusele, mitte aga konkreetsetele üksikjuhtumitele.
„Mõnd kavandatavat meedet saab muidugi hakata rakendama ka selliste probleemide korral,” selgitas Zotejeva.
Linn ei arvesta müra taset
•• Tervisekaitseinspektsiooni kõneisiku Iiris Saluri hinnangul võib Tallinnas pidevalt juurde tulla selliseid piirkondi, kus müra tase hakkab ületama sotsiaalministeeriumi kehtestatud norme.
•• „See omakorda tuleneb asjaolust, et kohalikud omavalitsused kehtestavad liiga kergekäeliselt detailplaneeringuid,” selgitas Saluri, nentides, et puudub kohustus kooskõlastada detailplaneering tervisekaitseinspektsiooniga.
•• „Täpselt nii on juhtunud näiteks Tallinn-Väikese depooga, kus alul olid ette nähtud elamud üksnes depoo töötajatele, nüüd on aga kehtestatud sinna detailplaneeringud ja ehitatud ka eramud,” jätkas Saluri. „Sellega, et raudtee äärde kodu rajades tuleb leppida pideva rongimüraga, avastavad inimesed pahatihti alles siis, kui kodu on valmis.”
•• Saluri nentis, et raskemateks juhtumiteks on need, kus liiklusteed kavandatakse tiheasustatud piirkondadesse hiljem. „Sellisel juhul tuleks kohe arvestada ka müratõkete rajamise vajadust,” märkis ta.
