Tallinn-Väikse depoo kandis elavad inimesed on meeleheitel vedurite remondiettevõtte, AS-i Ühinenud Depood tegevuse tõttu, millega kaasneb kõrvulukustav müra, maavärinalaadne vibratsioon ja haisev ving. Elanike kaebustest ajendatult käis tervisekaitseinspektsioon eelmise aasta suvel piirkonnas müra taset mõõtmas ja tegi kindlaks, et 16 elamu juures Leete, Auru ja Suitsu tänaval ületatakse sotsiaalministeeriumi sätestatud müra piirnorme. Inspektorid kirjutasid suve lõpus AS-ile Ühinenud Depood ettekirjutuse, mis seadis kohustuse müra taset vähendada, kuid seni pole ettevõte lillegi liigutanud, põhjustades inimestele endiselt magamata öid ja kadunud närvirakke.

„Ühinenud Depood pidid välja töötama ja rakendama meetmeid, mis müra taseme alla viiksid, samuti oli neil kohustus tervisekaitsetalitust edusammudest teavitada,” jutustas tervisekaitseinspektsiooni õigusnõunik Tõnu Kaur. „Oleme käinud nende tegevust kontrollimas, kuid kuna midagi pole muutunud, siis oleme esitanud sunniraha tasumise nõude. Praegu on ettevõte lubanud, et jaanuari lõpus esitatakse meile dokument selle kohta, mis meetmed võetakse müra vähendamiseks kasutusele.”

Tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutuse kaebas Ühinenud Depood edasi Tallinna halduskohtusse, paludes selle kui õigusvastase tühistada. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuid kohtuotsus pole praegu veel jõustunud, sest ettevõte esitas sellele apellatsioonikaebuse. „Ettekirjutus on endiselt jõus, seega on AS-il Ühinenud Depood kohustus müra likvideerimiseks midagi ette võtta,” selgitas Kaur.

Päevalehe ajakirjanikuga vestelnud kohalikud elanikud rääkisid, et peale müra segab nende elukvaliteeti otseselt ka vagunite soojendamise ja remondiga kaasnev ving ja vibratsioon. „Müra ja suits häirivad nii päeval kui ka öösel,” rääkisid Leete tänaval elavad Vello Viil ja Lembi Arro. „Võiks panna kas või mingid kaitsetõkked, mis muudaksid olukorra normaalseks,” märkis Lembi. Nende vahetus naabruses elav Ivar Kangro kolis piirkonda paari aasta eest ning tänu tema aktiivsele tegevusele ja loendamatutele kirjadele nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse, õiguskantslerile, linnavõimudele kui ka tervisekaitsjatele ongi olukord sinnamaale jõudnud, et tervisekaitseinspektsioon on Ühinenud Depoode tegevuse hukka mõistnud.

Ahastuse äärel

„Kunagi ei tea, millal hakatakse vaguneid soojendama. Vahel algab trall kella kolme-nelja ajal öösel, teine kord jälle puhkepäeva hommikul,” kurtis Ivar Kangro, kes on enda sõnul ahastuse äärele viidud ja magamatusest kokkukukkumise piiril.

Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš selgitas, et pole küll konkreetse juhtumiga kursis, kuid loodetavasti lahendab Euroopa Komisjonile saadetud pealinna mürakaart tulevikus sellised probleemid. „Praegu valmibki müra takistamise arengukava,” ütles ta.

AS Ühinenud Depood endal süüd ei näe

•• Ühinenud Depoode juht Gunnar Zirk selgitas, et ettevõte ei ole nõus tervisekaitseinspektsiooni ettekirjutustega ja seega ootavad nad praegu kohtu seisukohta.

•• „Meie teostatud mõõtmistulemuste kohaselt ei ole raudteeveerem kõnealuses piirkonnas peamine müra tekitaja,” rääkis Gunnar Zirk. „Müra tekitavad näiteks ka lennuliinid ja muu transport.”

•• Ettevõtte juht kinnitas, et 1930. aastast samas kohas tegutsenud depoo on pärast elumajade valmimist pidevalt tegelenud müra vähendamisega ja tehnoloogia uuendamisega, et nende töö piirkonnas elavaid inimesi ei häiriks.

•• „Kõikide kohalike elanikega on Ühinenud Depood leidnud kompromisslahenduse ja märkimisväärseid kaebusi peale ühe pole müra suhtes olnud,” märkis Zirk.

•• Kohalikud elanikud nende väidetega nõus ei olnud. „Olen käinud depoo juhtidega rääkimas, kuid midagi pole paremaks muutnud,” laiutas käsi Vello Viil.